Tänapäeval on pehmed oskused sama olulised kui tehnilised oskused ja neid õpetatakse juba koolis. Need pole otsustavad, kuid mängivad olulist rolli töökoha saamisel või selles edasi liikumisel. Kuid mis täpselt on pehmed oskused, milliseid tüüpe on olemas ja kuidas erinevad nad tehnilistest oskustest? Siit saad teada kõik, mida pead teadma pehmete oskuste kohta.

Mis on pehmed oskused ja miks need on olulised?

Kutsekompetentside lihtsas mudelis jagatakse oskused pehmeteks (soft skills) ja tehnilisteks oskusteks (hard skills).

Pehmed oskused on valdkondadeülesed oskused, mis aitavad igapäevaseid ülesandeid lahendada ja tõhusalt teistega koostööd teha. Nende hulka kuuluvad näiteks suhtlemine, meeskonnatöö, probleemide lahendamine, ajajuhtimine ja emotsionaalne intelligentsus.

Olenemata sinu ametist, vajad sa neid "pehmeid" oskusi. Edukaks tööks pead olema võimeline hästi suhtlema kolleegide, klientide, juhtide ja ülemustega.

Pehmeid oskuseid ei saa treeningul või kursusel õppida; need kujunevad lapsepõlves ja arenevad terve elu. Seetõttu hindavad tööandjad eriti neid inimesi, kellel need oskused on hästi välja kujunenud.

Pehmed oskused on kasulikud kõigis valdkondades. Olgu sa IT-s, tervishoius, müügis või mõnes muus valdkonnas töötav – võime tõhusalt suhelda ja koostööd teha on hindamatu väärtusega. Need oskused aitavad sul mitte ainult igapäevaseid ülesandeid paremini lahendada, vaid ka konflikte lahendada ja luua positiivset töökeskkonda.

Mis on tehnilised oskused?

Tehnilised oskused on konkreetseid tööülesannete lahendamiseks vajalikud spetsiifilised erialaoskused. Need oskused on tehnilise iseloomuga ning neid saab omandada koolituse ja treeningu abil.

Näiteks vajab programmeerija erinevate programmeerimiskeelte tundmist ning kokk peab valdama toiduvalmistamise tehnikaid. Tehnilised oskused saab omandada mõne nädalaga ning nende efektiivsust saab mõõta. Need on suunatud konkreetsetele ülesannetele, arenevad koolituse käigus ja põhinevad tehnilisel teadmisel.

Harvardi, Stanfordi ja Carnegie fondi teadlased avastasid, et „pehmete oskuste“ 85 % määravad inimese tööalase edu, samas kui „täpsed oskused“ moodustavad vaid 15 %. Tehnilised pädevused on õpetatavad, sotsiaalsed omadused on raskemini omandatavad.

Aastal 2017 viis Google läbi sisemise uuringu, et tuvastada ettevõtte kõige produktiivsemad meeskonnad. Tulemused näitasid, et parimad meeskonnad koosnesid erineva profiiliga liikmetest, kellel olid väljapaistvad „pehmed oskused“. Lisauuringud näitasid, et hästi arenenud suhtlemisoskused, empaatia ja juhtimisoskused olid töö edu seisukohast otsustava tähtsusega.

Kui soovid karjääri muuta, saad oma täpsustaset näidata meie CV-mallidega väga hästi.

Neli liiki pehmeid oskusi ja näited

Pehmeid oskusi saab jaotada kolme kuni nelja erinevasse kategooriasse. Põhioskuste hulka kuuluvad meetodilised, sotsiaalsed ja isiklikud õpioskused. Neljas kategooria, suhtlusoskused, vaadatakse mõnikord eraldi.

Meetodilised pehmed oskused

Need oskused aitavad ülesandeid ja probleeme tõhusalt lahendada, olgu siis õpitud oskuste või loomuliku talentina, meetodilised pehmed oskused on tõhusa töö jaoks väärtuslik tööriist.

Oluline punkt: meetodilised oskused on põhilised spetsiifiliste oskuste omandamiseks.

Näited meetodilistest pehmetest oskustest:

Kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, loovus, ajajuhtimine, organisatsiooni võimekus, otsuste langetamine, struktureeritud lähenemine, teabe struktureerimine, strateegiline mõtlemine, ülesannete prioriseerimine

Sotsiaalsed pehmed oskused

Inimestega suhtlemisel on sotsiaalsed pehmed oskused hädavajalikud. Need määravad, kas suhted teiste inimestega on meeldivad ja positiivsed või pigem ebameeldivad ja negatiivsed ning aitavad kaasa sümpaatia loomisele. Inimestel, kellel on väljapaistvad sotsiaalsed pehmed oskused, on parem võime end teistega samastada ja suhelda võrdsel tasemel.

Näited sotsiaalsetest pehmetest oskustest:

Kommunikatsioonioskus, meeskonnatööoskus, empaatia, konfliktide lahendamine, juhtimisoskused, läbirääkimisoskus, interkultuuriline pädevus, võrgustiku loomise oskus, kliendikesksus, kohanemisvõime

Isiklikud pehmed oskused

Need oskused puudutavad isikut ennast ning on tihedalt seotud iseloomu ja seniste kogemustega. Isiklikud pehmed oskused mõjutavad ka norme, väärtusi ja isiklikke eesmärke.

Näited personaalsetest pehmetest oskustest:

Enesepeegeldus, enesemotivatsioon, stressitaluvus, algatusvõime, enesekindlus, usaldusväärsus, paindlikkus, vastutustunne, järjekindlus, õppimisvalmidus

Kommunikatiivsed pehmed oskused

Need on tihedalt seotud teiste kolme pehme oskuse tüübiga ja neid ei eraldata sageli eraldi. Kommunikatiivsed oskused määravad suures osas, kui hästi suhtlemine teiste inimestega toimib ja kas suhtlemise eesmärgid saavutatakse.

Näited kommunikatiivsetest pehmetest oskustest:

Aktiivne kuulamine, esitlusoskus, veenvus, retoorilised oskused, mitteverbaalne kommunikatsioon, tagasiside võimekus, kirjalik väljendusoskus, läbirääkimisoskus, meediapädevus, argumenteerimisoskus

10 olulisimat pehmet oskust

1. Kommunikatsioonioskus. Võime tõhusalt suhelda nii suuliselt kui ka kirjalikult on võti iga ametialase edu saavutamiseks. See hõlmab võimet selgelt väljenduda, aktiivselt kuulata, esitada õigeid küsimusi ja kohandada suhtlusstiili erinevatele sihtgruppidele. Head kommunikatsioonioskused võimaldavad luua suhteid kolleegide, klientide ja partneritega, mis on oluline ametikohtadel nagu müügijuht, PR-spetsialist, õpetaja või psühholoog.
2. Kriitiline mõtlemine. Võime analüüsida teavet, hinnata erinevaid seisukohti ja teha põhjendatud otsuseid. Kriitiline mõtlemine aitab lahendada keerulisi probleeme, tuvastada argumentide nõrkusi ja arendada uuenduslikke lahendusi. See oskus on eriti oluline teadlaste, analüütikute, juristide ja projektijuhatajate jaoks.
3. Kohanemisvõime. Kiiresti muutuvas maailmas on võime kohaneda uute olukordade, tehnoloogiate ja töömeetoditega üha väärtuslikum. Kohanemisvõime hõlmab paindlikkust mõtlemises, avatust muutustele ja võimet kiiresti õppida. See oskus on otsustava tähtsusega IT-valdkonnas, turunduses, ettevõtluses ja paljudes teistes valdkondades, kus pidevalt ilmnevad uued suunad ja tehnoloogiad.
4. Emotsionaalne intelligentsus. Võime tunda ära, mõista ja juhtida nii oma kui ka teiste emotsioone. Kõrge emotsionaalne intelligentsus soodustab paremat meeskonnatööd, aitab konflikte lahendada ja loob positiivse tööõhkkonna. See oskus on eriti väärtuslik juhtide, personalijuhtide, sotsiaaltöötajate ja psühhoterapeutide jaoks.
5. Juhtimisoskused. Võime inspireerida ja juhtida teisi, võtta vastutus ning tegutseda strateegiliselt. Juhtimisoskused on olulised mitte ainult kõrgetele juhtidele, vaid ka projektijuhatajatele, ettevõtjatele ja isegi spetsialistidele, kes töötavad meeskonnas. Hea juht suudab motiveerida meeskonda, delegeerida ülesandeid tõhusalt ning juhtida meeskonda ühiste eesmärkide saavutamiseks.
6. Ajajuhtimine. Võime oma aega efektiivselt hallata, seada prioriteete ja täita ülesandeid õigeaegselt. Tänapäeva maailmas, kus mitme tegemine on saanud normiks, on võime aega ja ressursse õigesti jaotada otsustava tähtsusega edu saavutamiseks. See oskus on eriti väärtuslik vabakutselistele, projektijuhatajatele, ettevõtjatele ja kõigile, kes töötavad tiukete tähtaegadega.
7. Loovus. Võime luua uusi ideid, leida ebatavalisi lahendusi probleemidele ning mõelda tavapärasest kaugemale. Loovust hinnatakse paljudes valdkondades, alates disainist ja reklaamist kuni teaduse ja inseneri valdkonnani. See võimaldab arendada innovaatilisi tooteid, leida efektiivseid lahendusi keerulistele probleemidele ning eristuda konkurentsirikkal keskkonnas.
8. Meeskonnatööoskus. Võime efektiivselt teistega koostööd teha, anda panus ühisesse eesmärki ning toetada kolleege. Meeskonnatööoskus on peaaegu igas ametis oluline, kuid seda hinnatakse eriti valdkondades, kus tulemus sõltub kollektiivsetest jõupingutustest, nagu näiteks tarkvaraarenduses, filmi tootmises või teadustöös.
9. Probleemilahendusoskus. Võime tuvastada probleeme, analüüsida nende põhjuseid ja leida efektiivseid lahendusi. See hõlmab võimet analüütiliselt mõelda, vaadata probleemi erinevatest vaatepunktist ning pakkuda praktilisi lahendusi. See oskus on eriti oluline inseneride, juhtimiskonsultantide, IT-spetsialistide ja ettevõtjate jaoks.
10. Interkultuuriline pädevus. Globaliseeruvas maailmas muutub võime efektiivselt suhelda erinevate kultuuride esindajatega üha olulisemaks. Seda hõlmab kultuuriliste erinevuste mõistmine, mitmekesisuse austamine ning võime kohandada oma käitumist ja suhtlemist erinevate kultuuriliste kontekstidega. See oskus on eriti väärtuslik rahvusvahelises äris, diplomaatias, turismis ja rahvusvahelistes ettevõtetes.

On väärt esile tõsta pehme oskusi nagu karisma.

Karisma on võime teisi innustada ja mõjutada. See hõlmab veetlust, emotsionaalset sidet ja loomulikku tõmbejõudu. Karisma on oluline:

• Juhtimine ja motiveerimine
• Müügi ja läbirääkimiste veenvus
• Võrgustike loomine ja karjääri arendamine
• Positiivne meeskonnatöö dünaamika
• Klientide sidumine
• Tõhus avalik esinemine
• Konfliktide lahendamine

Eriti väärtuslik poliitika, ettevõtluse, müügi ja õpetamise valdkonnas. Karisma tugevdab teisi pehmeid oskusi ja eristab väljapaistvaid juhte.

CV-s võid mainida ka oma pehmeid oskusi ja neid selgelt välja tuua.

Intervjuudel käsitletakse sageli pehmeid oskusi, sest need on eduka töökeskkonna jaoks hädavajalikud. Kommunikatsioonioskused on olulised, et suhelda selgelt ja tõhusalt nii suuliselt kui ka kirjalikult. Meeskonnatöö näitab, kui hästi sa oma kolleegidega koostööd teed ja neid toetad. Probleemilahendusoskused aitavad sul analüütiliselt väljakutsetele vastu astuda. Korraldusoskus ilmneb sinu ajajuhtimises ja tõhusas planeerimises. Paindlikkus ja kohanemisvõime on olulised uute olude kiireks kohandumiseks. Empaatiavõime ja emotsionaalne intelligentsus näitavad sinu arusaamist ja austust teiste tunnete ja vaadete suhtes. Kriitiline mõtlemine aitab sul infot analüüsida ja põhjendatud otsuseid langetada. Stressiga toimetulek näitab, kui rahulikult ja produktiivselt su suudad stressirohketes olukordades toimida.

Kui oled nende nõuetega kursis, saad spetsiifiliste küsimuste jaoks sihipäraselt valmistuda. Selleks leiad meie abiartikli pealkirjaga Tugevused ja nõrkused töövestlusel.

Pehmeid oskusi treenida ja arendada

Oskuse arendamiseks pead omandama teadmisi ja neid praktikas rakendama. Teadmised on info, mida me saame ja säilitame. On palju teadmiste allikaid: raamatud, artiklid, loengud, podcastid, isiklikud suhted ja mentorite nõuanded. Võtame näiteks autoga sõitmise. Õppimine autode struktuurist, liiklusreeglitest ja sõiduteooriast on kõik teadmiste vormid.

Neid teadmisi praktikas rakendada, esimene kogemus, on oskus. Autoga sõitmine linnas või harjutusväljakul on oskus. See on see, mis toob sulle juhiloa, kuid oskus pole veel täielikult arenenud.

Osavus muutub rutiiniks siis, kui saad ülesandega järjepidevalt hästi hakkama ja selle kvaliteet jääb muutuvatest välisfaktoritest sõltumatuks. Turvaline sõitmine sõltumata ilmastikust, hädaolukordadest või muudest välisfaktoritest on osavus.

Igal pehmel oskusel on oma arenguastmed ja kriteeriumid. Mida rohkem sa harjutad, seda paremaks muutuvad su oskused. Võtmesõna on tagasiside saamine ja oma kogemuste analüüsimine; muidu võid jääda paigale. Samuti võivad sinu pehmete oskuste jaoks konkreetsete, mõõdetavate eesmärkide seadmine aidata sul jälgida oma edusamme ja motiveerituna püsida.

Pehmed oskused sõltuvad suurel määral indiviidist ja tema isiklikest omadustest. Seetõttu on pehmete oskuste arendamine sageli raskem kui kõvade oskuste omamine. Samas kui kõvad oskused saab suunatud õppimise ja harjutamise abil suhteliselt kiiresti omandada, siis pehmete oskuste arendamine võtab määratluse järgi palju rohkem aega, eneseanalüüsi ja pidevat kohandamist.

Korduma kippuvad küsimused pehmete oskuste teemal

Mis on pehmed oskused?

Pehmed oskused on isiklikud omadused ja interpersonal communication skills pädevused, mis on olulised töalase edu jaoks. Need hõlmavad kommunikatsioonivõimet, meeskonnatööd, kohanemisvõimet ja probleemilahendusoskust. Erinevalt kõvadest oskustest, mis on spetsiifilised konkreetsetele töödele, on pehmed oskused igas valdkonnas ja ametikohal väärtuslikud.

Kuidas erinevad pehmed oskused kõvadest oskustest?

Kõvad oskused on tehnilised oskused, mis on otseselt seotud konkreetse ameti või ülesandega. Pehmed oskused on aga ülevaldistavad oskused, mis on kasulikud igas töölises olukorras. Kuigi kõvad oskused omandatakse sageli formaalse hariduse kaudu, arenevad pehmed oskused kogemuse ja teadliku harjutamise kaudu.

Milliseid pehmeid oskusi tööandjad kõige enam otsivad?

Tööandjad hindavad suuresti kommunikatsioonivõimet, juhtimisoskusi, meeskonnatööd, kohanemisvõimet ja probleemilahendusoskust. Samuti on hinnatud emotsionaalne intelligentsus, loovus ja ajajuhtimine. Need oskused võimaldavad töötajatel tõhusalt meeskonnas töötada, kohaneda muutustega ja anda panus ettevõtte edusse.

Kas on võimalik arendada pehmeid oskusi?

Jah, pehmeid oskusi on kindlasti võimalik arendada ja parandada. See toimub teadliku harjutamise, koolituste, tagasiside ja praktiliste kogemuste kaudu. Pidev enesepeegeldus ja valmidus vigadest õppida on pehmete oskuste arendamisel olulised.

Kuidas parandada suhtlemisoskusi?

Suhtlemisoskuste parandamiseks on oluline harjutada aktiivset kuulamist ja olla avatud tagasisidele. Regulaarne esitluste harjutamine ja võimaluste otsimine avalikult esinemiseks võivad samuti kasu tuua. Ka erinevate stiilide lugemine ja kirjutamine võib suurendada suhtlemisoskusi.

Miks on emotsionaalne intelligentsus oluline?

Emotsionaalne intelligentsus võimaldab mõista nii enda kui ka teiste emotsioone ning nendele asjakohaselt reageerida. See soodustab paremaid suhteid töökohal ja suurendab meeskonna produktiivsust. Lisaks aitab emotsionaalne intelligentsus konfliktide lahendamisel ja meeskondade juhtimisel.

Kuidas arendada kriitilist mõtlemist?

Kriitilist mõtlemist saab arendada regulaarse informatsiooni analüüsi, eelduste küsimise ja erinevate perspektiivide kaalumise abil. Harjutage argumentide hindamist ja loogiliste järelduste tegemist. Lugege mitmekesiseid allikaid ja arutlege keeruliste teemadel teistega.

Mis on kohanemisvõime ja miks see on oluline?

Kohanemisvõime on võime paindlikult reageerida muutustele ja efektiivselt toimida uutes olukordades. Tänapäeva kiiretempolises töömaailmas on see oluline, kuna tehnoloogiad ja töömeetodid arenevad pidevalt. Kohanemisvõimelised töötajad on väärtuslikumad, kuna nad suudavad hakkama saada ebakindluse ja uute väljakutsetega.

Kuidas parandada ajajuhtimisoskusi?

Hea ajajuhtimine algab selgete prioriteetide seadmisest ja plaanimisvahendite kasutamisest. Koostage realistlikud ajakavad ja vältige edasilükkamist. Õppige ülesandeid delegeerima ja vajadusel "ei" ütlema.

Miks on meeskonnatöö oluline?

Meeskonnatöö soodustab sünergiat, kombineerides erinevate meeskonnaliikmete tugevused. See võimaldab innovatsioone ideede vahetamise kaudu ja suurendab töö tõhusust. Hea meeskonnatöö parandab ka töökeskkonda ja töötajate rahulolu.

Kuidas arendada juhtimisoskusi?

Juhtimisoskused arenevad vastutuse võtmise ja teiste inspireerimise kaudu. Harjutage visiooni edastamist ja teiste motiveerimist. Pidev õppimine ning võime aktsepteerida ja anda tagasisidet on samuti olulised juhtimisarengu aspektid.

Mis on probleemilahendusoskused?

Probleemilahendusoskused hõlmavad probleemide tuvastamist, nende põhjuste analüüsimist ja tõhusate lahenduste väljatöötamist. Need nõuavad analüütilist mõtlemist, loovust ja võimet kaaluda erinevaid võimalusi. Head probleemilahendajad suudavad keerulisi olukordi lihtsustada ja leida praktilisi lahendusi.

Kuidas parandada läbirääkimisoskusi?

Läbirääkimisoskusi saab parandada aktiivse kuulamise, win-win-lahenduste otsimise ja kompromissivalmiduse kaudu. Harjutage mõistma kõigi osapoolte vajadusi ja motivatsioone. Arendage ka oma emotsionaalset intelligentsust, et läbirääkimiste õhkkonda paremini mõista.

Miks on loovus töös oluline?

Loovus soodustab innovatsioone ja aitab lahendada keerulisi probleeme. See võimaldab ettevõtetel eristuda konkurentidest ja tuvastada uusi turuvõimalusi. Loomingulised töötajad toovad sisse uusi ideid ja võivad parandada olemasolevaid protsesse.

Kuidas arendada empaatiat?

Empaatia areneb aktiivse kuulamise ja teiste vaatenurkade mõistmise katsete kaudu. Harjutage eelarvamusteta lähenemist erineva taustaga inimestele. Enese kogemuste peegeldamine ja kehakeele jälgimine võivad samuti aidata saada empaatilisemaks.

Mis on eneseesitlusoskused?

Eneseesitlusoskused hõlmavad võimet ennast ja oma ideid teistele tõhusalt esitleda. See hõlmab selget suhtlust, enesekindlat käitumist ja esitluse stiili kohandamist auditooriumile. Hea eneseesitlus on oluline tööintervjuude, esitluste ja suhtlemise jaoks.

Kuidas parandada otsustamisvõimet?

Parandage oma otsustamisvõimet, kogudes ja analüüsides infot hoolikalt. Õppige kaaluma riske ja tagajärgi ning arendage usaldus oma intuitsiooni vastu. Harjutage ka rahulikuks jäämist surve all ja kiirete, kuid põhjendatud otsuste tegemist.

Miks on vaimne paindlikkus oluline?

Vaimne paindlikkus võimaldab kohaneda uute olukordadega ja leida ebatraditsioonilisi lahendusi. See aitab jääda avatuks uutele ideedele ja kaaluda erinevaid perspektiive. Kiiresti muutuvas töömaailmas on vaimne paindlikkus oluline innovatsiooni ja probleemide lahendamiseks.

Kuidas arendada stressitaluvust?

Stressitaluvust saab arendada regulaarsete lõõgastustehnikate, nagu meditatsioon või hingamisharjutused, abil. Hoidke tervislikku elustiili piisava une, liikumise ja tasakaalustatud toitumisega. Arendage ka positiivset mõttemaailma ja õppige nägema väljakutseid kasvuvõimalustena.

Kuidas mõjutavad pehmed oskused karjääri arengut?

Pehmed oskused suurendavad töötaja väärtust, parandades koostööd ja suhtlemist. Need võimaldavad efektiivselt luua suhteid kolleegide ja klientidega. Tugevad pehmed oskused võivad viia suurema vastutuse, juhtpositsioonide ja paremate karjäärivõimalusteni.