Tiimid konflikteeruvad sageli siis, kui personalihaldust eiratakse. Mida vähem su meeskond, ettevõtte eesmärke ja üksteist mõistab, seda sagedamini plahvatab. Kahjuks peetakse seda meil sageli normaalseks, sest kõik kaebavad pidevalt kõige üle - olgu selleks siis töö, ülemused või eraelu.

Need konfliktid on destruktiivsed: need raputavad hierarhiat, nõrgendavad organisatsiooni ja halvendavad töökeskkonda. See toob kaasa vigu ja halvenenud klienditeenindust. Veelgi hullem on see, kui konflikte lahendatakse klientide ees, mis võib ettevõtte mainet kahjustada.

Tiimisiseste konfliktide lahendamine

Sinu meeskonnas peaksid töötajad eelkõige täitma oma ülesandeid, sest nende eest makstakse. Kui nende mõtted on keerelnud intriigide, tülide ja viha ümber, kannatab töö kvaliteet. Seepärast on sinu ülesanne luua töökeskkond, mis on nii töökeskne kui ka sõbralik.

Sinu ülesanne on seada selged ootused ja tagada avatud suhtlus. Regulaarsed koosolekud ja läbipaistev suhtlus aitavad vältida arusaamatusi ja soodustavad koostööd. Veendu, et iga meeskonnaliige tunneb end austatuna ja hinnatuna. Ainult sellises keskkonnas suudavad su töötajad anda oma parima ja keskenduda tööle.

Mäleta: harmooniline ja produktiivne töökeskkond algab sinust kui juhina. Konfliktide varajasel märkamisel ja nendega tegelemisel aitad kaasa sellele, et sinu meeskond töötab tõhusalt ja rahulolevalt.

Soovitused konfliktide vältimiseks

1. Regulaarsed koosolekud: Konfliktide vältimiseks meeskonnas on oluline korraldada regulaarseid koosolekuid. Ideaalis peaksid need toimuma vähemalt kord nädalas. See soodustab avatud suhtlust ja annab töötajatele võimaluse probleemidele varakult tähelepanu pöörata.
2. Ettevõtteüritused: Ettevõtteüritused, kus töötajad saavad koos aega veeta, on samuti olulised. Need peaksid toimuma vähemalt üks kord kvartalis. Sellised sündmused tugevdavad meeskonnatunnet ja parandavad meeskonnatööd.
3. Pidustused: Töötajate tähtpäevade ja eriliste sündmuste tähistamine meeskonnas annab töötajatele tunne, et neid hinnatakse ja nad kuuluvad gruppi. Kui igaüks tunneb end meeskonna olulise osana, väheneb konfliktide tõenäosus.
4. Meeskonnatöö tegevused: Koguettevõtete koolitused ja meeskonnatöö tegevused professionaalse juhendamise all on samuti soovitatavad. Need üritused aitavad arendada töötajate sotsiaalseid ja psühholoogilisi oskusi ning edendavad meeskonnatööd.
5. Ühiskoolitused: Ühised koolitused töötajate ametialaste teadmiste ja oskuste parandamiseks aitavad samuti konfliktide vältimisel kaasa. Kui töötajad õpivad ja arenevad koos, tugevdatakse meeskonna koostööd ja vastastikust mõistmist.
6. Tööaja paindlikkus: Lisaks peaks töötajatele võimaldama vajadusel varem töölt lahkuda. See paindlikkus näitab, et töötajate heaolu võetakse tõsiselt, mis omakorda tugevdab usaldust juhtkonna vastu.
7. Konfliktide vältimisest rääkimine: Viimaks on oluline rääkida töötajatega konfliktide lubamatus ning rahuliku konfliktide lahendamise võimaluste kohta. Selge suhtlus ja juhtide eeskuju on olulised rahuliku ja produktiivse töökeskkonna loomiseks.

Mida teha, kui on juba konflikt tekkinud?

Kui inimesed meeskonnas on siin töötamiseks, mitte tülitsemiseks, on neli sammu, mis võivad aidata lahendust leida. Kui konflikt on aga seotud konkreetse isiku omadustega, on tihti lihtsam selle isiku vabastada.

1. Põhjuse tuvastamine: Määra konflikti alguspunkt. Identifitseeri osakond, koht, aeg ja tingimused, mille all konflikt tekkis.
2. Pinnapealse teabe kogumine: Vestle konflikti algataja ja tema ülemusega. Võrdle kogutud teavet selge pildi saamiseks.
3. Ajaloo uurimine: Kogu üksikasjalik teave varasemate konfliktide kohta mõjutatud osakonnas. See aitab ära tunda kordumatuid mustreid ja paremini mõista.
4. Analüüs: Analüüsi kogutud andmed ja klassifitseeri konflikt. Kui see on seotud tööga, leia allikas ja lahenda probleem kõigi osalejatega. Selgita vastutused ja võimalikud tuleviku konfliktide tagajärjed.

Lahendused puudulike konfliktivältimise oskuste korral

Kui su meeskonnas on rohkem kui 20 töötajat ja osakonnajuhtidel pole piisavaid oskusi tervisliku töökeskkonna hoidmiseks, on kaks võimalust: kas vahetada osakonnajuht või palgata personalijuht.

Esimene võimalus on asendada osakonnajuhataja. Uus juht õigete pehmete oskuste ja juhtimisvõimetega võib oluliselt parandada töökeskkonda.

Teine ja sageli jätkusuutlikum lahendus on personalijuhi palkamine. Personalijuht tuvastab konfliktid varakult, modereerib vestlusi osapoolte vahel ja leiab vastuvõetavad lahendused. Lisaks pakuvad personalijuhid toetust töötajate isiklike ja tööalaste probleemide lahendamisel, soodustavad nende arengut ning tagavad meeldiva töökeskkonna.

Lisaks korraldavad personalijuhid regulaarseid meeskonnatöö tegevusi ja üritusi, et tugevdada meeskonnatunnet ning soodustada positiivset töökultuuri. Nad kavandavad ja viivad läbi koolitusi ning täiendõppeprogramme, mis aitavad töötajatel oma oskusi parandada. Tervislike eluviiside soodustamine sporditegevuste, tervisliku eluviisi töötubade ja töö- ja eraelu tasakaalu programmide kaudu kuulub samuti nende ülesannete hulka.