Minu raamaturiiul on täis ettevõtluse, juhtimise, turunduse, projektijuhtimise ja paljude teiste teemadega raamatuid, mis on olulised minu igapäevaseks tegevuseks ettevõtte juhina. Üks raamat, mida olen juba kaks korda lugenud, on Jim Collinsi raamat "Heade ja suurepäraste vahel" – paremat juhtimisraamatut pole ma seni leidnud. Raamatu keskne teema on heade ja suurepäraste ettevõtete üleminek. Collins uurib põhjalikult, kuidas juba edukad ettevõtted saavad teha selle sammu. Autor tuvastab mitmeid võtmetegureid, nagu distsiplineeritud inimesed, distsiplineeritud mõtlemine ja distsiplineeritud tegutsemine, mis kõik aitavad luua tipptaseme kultuuri. Seetõttu sooviksin siin raamatut tutvustada selle põhieesmärkides ning soovitada seda ka ise osta (nt siit https://amzn.to/48KY45K - partneri link) ja lugeda. Lugedes oleks hea märkida endale parimad kohad, et hiljem kergesti keskenduda sellele, mis sulle kõige rohkem kõnetab.
Sisukord
Krediidivõimaluste kategooriad USA-s
Juhtimise kunst: Alandlikkus kohtub tahtejõuga
Collins alustab arutelu juhtimise osas, olulise elemendina iga ettevõtte edu jaoks. Ta rõhutab, et tõeline juhtimistugevus on paradoksaalne segadus, mis koosneb alandlikkusest ja professionaalsest tahtejõust. Juhtkonnad, kes selle tasakaalu saavutavad, nagu Abraham Lincoln, on sageli vaiksed, tagasihoidlikud, kuid siiski järjekindlad oma ettevõtte edu poole püüdlemisel.
Need ettevõttejuhid on nimetatud Taseme-5-juhtideks. Nende ambitsioon on peamiselt suunatud ettevõtte edu poole mitte isiklikule tunnustusele. Sellised juhtkonnad mängivad olulist rolli heade ja suurepäraste ettevõtete vahelise ülemineku juures.
Õige meeskond: Edu võti
Korduvalt esinev teema Collinsi töös on õige meeskonna tähtsus. "Õigete inimeste õiges bussis" metafoor rõhutab, et ettevõtte edu sõltub ennekõike nendest inimestest, kes seda moodustavad. Meeskond, millel on õiged oskused, suhtumised ja väärtused, on hädavajalik, et saavutada visionaarsed eesmärgid. Kõigepealt Kes, siis Mis. Hea meeskond on alati tähtsam kui hea missioon või visioon. Kuna raamtingimused sunnivad ettevõtteid kohandama oma suunatust.
Distsiplineeritud inimesed, distsiplineeritud mõtlemine, distsiplineeritud tegutsemine
Collinsi analüüs näitab, et edu põhineb kolmel sambal: distsiplineeritud inimesed, distsiplineeritud mõtlemine ja distsiplineeritud tegutsemine. Need kolm elementi koos selge ja järjepideva nägemuse ning strateegiaga võimaldavad ettevõtetel pikaajalisi tipptulemusi saavutada.
Autor rõhutab distsipliinikultuuri tähtsust. Distsipliin tähendab siin mitte jäika reeglistikku ja juhiseid, vaid pigem keskkonda, kus töötajatel on vabadus loovalt ja iseseisvalt töötada kindla raamistikus. See soodustab enesejuhtimist ja ettevõtlikku mõtlemist kõikidel ettevõtte tasanditel.
Kultuuri ja väärtuste tähtsus
Ettevõttekultuur ja selle tuumväärtused on Collinsi sõnul olulised pikaajalise edu saavutamisel. Ta rõhutab, et tugevad kultuurid, mis põhinevad kindlal tuumväärtuste kompleksil, võimaldavad suuremat paindlikkust ja kohandumisvõimet muutuvas maailmas. Selline kultuur mitte ainult ei soodusta pühendumust ja lojaalsust töötajate vahel, vaid aitab ka juhtida otsuseid ja strateegiaid, mis on kooskõlas nende väärtustega.
Olulised oskused, fokuseeritud strateegiad ja Igelprintsiip
Veel üks oluline tegur on enda põhioskuste mõistmine ja nende keskendumine. Collins väidab, et tipptasemel ettevõtted ei keskendu mitte ainult sellele, mida nad peavad tegema edukaks saamiseks, vaid nad otsustavad teadlikult ka millega nad ei tegele. See strateegiline fookus võimaldab ressursse tõhusalt kasutada ja eristuda konkurentidest.
Igelprintsiip on veel üks võtmetähtsusega kontseptsioon. See ütleb, et edukad ettevõtted destilleerivad oma kompleksse maailma lihtsaks kontseptsiooniks, mis juhatab nende kõiki otsuseid. See kontseptsioon põhineb kolmel põhiküsimusel: Mis on see, mida me kõige paremini oskame? Mis paneb tööle meie majandusmootori? Ja mis meid inspireerib?
Collins toetab keskendunud lähenemist, mille eesmärk on muuta asjad lihtsamaks ja selgemaks. Parimate hulka kuuluvad ettevõtted kalduvad keskenduma vähemale, kuid tegema seda paremini kui teised. See keskendumine olulisele aitab koondada ressursse ja energiaid ning võimaldab ettevõttel keskenduda sellele, mida ta kõige paremini teha oskab.
Pikaajaline visioon ja lühiajaline paindlikkus
Edukatel ettevõtetel on, nagu Collins ütleb, pikaajaline visioon, kuid nad on samal ajal piisavalt paindlikud, et reageerida lühiajalistele väljakutsetele ja võimalustele. See tasakaal pikaajaliste eesmärkide ja lühiajalise kohanemisvõime vahel võimaldab ettevõtetel kasvada püsivalt ja jätkusuutlikult.
Lendratase ja edu dünaamika
Collinsi töös on veel üks keskne kontseptsioon lendratase efekt. See põhimõte võrdleb eduka ettevõtte loomist suure mattraadi aeglasest, algul vaevalisest tõukeprotsessist. Collins selgitab, et edu ei tule ühest olulisest hetkest, vaid pidevast pingutusest, mis lõpuks viib näiliselt äkilise ja lööva kiirenduseni. See vaatenurk lükkab tagasi imevahendite kontseptsiooni ja rõhutab vastupidavuse ja kannatlikkuse tähtsust.
Tehnoloogia kui kiirendaja
Kaasaegses ärimaailmas on tehnoloogia kasutamine paratamatu. Collins rõhutab siiski, et tehnoloogiat tuleks näha kiirendajana, mitte peamise muutuse mootorina. Eduka ettevõtte puhul kasutatakse tehnoloogiat selleks, et tugevdada juba kindlaid äritavasid ja strateegiaid, mitte asendada neid. Seega toetab see ainult ärimudelit.
Karmi tõe vastuvõtmine: Stockdale'i paradoks ja realism
Kollinsi töö oluline aspekt on karmi reaalsuse tunnistamine, mida ta nimetab Stockdale'i paradoksiks. See rõhutab reaalsusega silmitsi seismise olulisust - olenemata sellest, kui halb see võib olla - ilma lõpliku eduuskumust kaotamata. See põhimõte aitab ettevõtetel raskete aegade läbimisel hoida silme ees pikaajalisi eesmärke. Edukad ettevõtted eristuvad sellega, et nad tunnistavad ja aktsepteerivad oma ärikeskkonna reaalsust, ilma et kaotaksid oma visiooni ja optimismi. See kontseptsioon rõhutab läbipaistvuse, tagasisidele avatuse ja kultuuri tähtsust, mis võimaldab probleeme lahendada kartmata kättemaksu (ülemuste poolt).
Esitulemuse mõõtmine ja juhtimine
Collins paneb suurt rõhku esitulemuse mõõtmisele ja juhtimisele. Ta väidab, et on oluline kehtestada selged verstapostid ja tulemusnäitajad, et mõõta edasiminekut ja tagada, et ettevõte on õigel teel. See andmepõhine lähenemine aitab juhtidel teha informeeritud otsuseid ja pidevalt parandada ettevõtte esitulemust.
Bürokraatia ettevõtetes: Agiilsuse ja innovatsiooni vaenlane
Jim Collins käsitleb raamatus "Headele juhtidele tee" ka bürokraatia olulist teemat ettevõtetes. Ta vaatleb bürokraatiat ühe suurima agiilsuse ja innovatsiooni vaenlasena. Collins väidab, et liigne bürokraatia ja jäigad struktuurid võivad oluliselt piirata ettevõtte võimet kiiresti kohaneda ja loominguline tegutseda. Kiiresti muutuvas ärimaailmas on see paindlikkus siiski edu ja ellujäämise seisukohast oluline.
Collinsi arvates on võti bürokraatia käsitsemiseks mitte rohkemate reeglite ja määruste loomine, vaid pigem tugeva ettevõttekultuuri loomine. Ta soovitab, et kultuuri, mis põhineb selgelt määratletud väärtustel ja põhimõtetel, saab bürokraatiliste kontrollimehhanismide vajadust vähendada. Kui töötajad on ettevõtte põhiväärtused omaks võtnud ja tegutsevad iseseisvalt, on vähem vaja määrusi, et tagada ettevõtte suund ja kvaliteet.
Lisaks rõhutab Collins, et bürokraatia on sageli sügavamal tasandil olevate probleemide sümptom, nagu usalduse puudumine, ebamäärased visioonid või nõrgad meeskonnad ja kehv juhtimine. Seetõttu seisneb lahendus mitte ainult bürokraatia vähendamises, vaid ka usalduse, visiooni selguse ja juhtimisvõime tugevdamises.
Konkurentsi väljakutse: Võimalus olla tipptasemel
Muus raamatus käsitleb Collins ettevõtlusmaailma konkurentsisituatsiooni. Ta esitab värskendava vaatenurga, käsitledes konkurentsi mitte ähvardusena, vaid võimalusena. Autori jaoks on konkurents võimalus võrrelda end parimatega ja ületada oma piire. Ta julgustab ettevõtteid mitte lasta end hirmutada suuremate ja juba tuntud turuliidrite poolt. Selle asemel peaksid nad neid kasutama omamõõdupuuna oma tulemuste hindamisel ja inspireeruma nende saavutustest.
See lähenemine eesmärgiks on konkurentsivaimu mobiliseerimine ettevõttes kõikidel tasanditel. Collins rõhutab, et ei ole paremat väljakutset kui võistelda turuliidritega - ettevõtetega, kes on juba paljusid konkurente ületanud ja domineerivad oma valdkonda. Võitlus selliste hiiglastega ei saa mitte ainult motiveeriva tegurina mõjuda, vaid ka innustuseks pidevalt oma protsesse ja tooteid parendama.
Selles vaatenurgas muutub konkurents innovatsiooni ja kasvu katalüsaatoriks. Collins väidab, et kui ettevõte suudab nendega üleoleva konkurentsiga toime tulla, näitab see mitte ainult tema tugevust ja vastupidavust, vaid ka põhjuse uhkuseks. Oluline ei ole mitte ainult ellujäämine, vaid ka õppimine parimatega silmitsi seistes ja seeläbi ise parimate hulka jõudmine.
See vaatenurk julgustab ettevõtteid nägema konkurentsitingimusi võimalustena enesearenguks ja tippsoorituse saavutamiseks. Selle asemel, et kartma konkurentsi, kutsutakse Collins üles seda mõistma kui terviklikku osa tee suunas tipptasemele.
Järeldus: Tee parimate hulka kui pidev protsess
Jim Collinsi raamat „Tee parimate hulka“ pakub mitte ainult ülevaadet teguritest, mis muudavad head ettevõtted suurepärasteks, vaid on ka juhendiks, kuidas neid põhimõtteid praktiliselt ellu viia. Õppetunnid on mitmekülgsed ja sügavad, rõhutades juhtimise, meeskonnatöö, strateegilise selguse, kultuurilise distsipliini ja julguse olulisust vastamaks reaalsusele. Ajal, mil ärimaailm pidevalt muutub, jääb Collinsi teos oluliseks juhendiks kõigile, kes püüdlevad jätkusuutliku edu poole.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Jim Collinsi „Tee parimate hulka“ maalib pildi sellest, kuidas ettevõtted saavad saavutada tipptaseme. Tugeva juhtimisest, keskendunud strateegiatest, distsipliinilisest kultuurist ja pidevast valmisolekust kohanemiseks tulenevalt suudavad ettevõtted areneda headest suurepärasteks. Collinsi teos on rohkem kui juhend – see on inspiratsioon neile, kes pürgivad ärimaailmas tipptaseme poole. Ka meie püüame seda saavutada ja teame, et meie ettevõttes ei lähe muidugi kõik veel täiuslikult, ent tänu raamatule oleme rohkem teadlikud, millele soovime keskenduda.
Mõtisklusküsimuste kataloog, välja töötatud raamatu sisu põhjal
Kord kuus kohtun teiste ettevõtjatega mõttekojas. See on minu jaoks väärtuslik ressurss, mis pakub kasvu, õppimist ja vastastikust toetust. Mõttekoda pakub ainulaadset kombinatsiooni professionaalsest nõustamisest, omavahelisest julgustamisest ja isiklikust arengust. Iga osaleja panustab mõttekoja õnnestumisse. Seega olen raamatu põhinõuannetest välja töötanud küsimuste kataloogi, mis on mõttekojas mitme sessiooni vältel mõtiskluseks teeninud. Allpool leiate küsimused, mis on suunatud Collinsi raamatu sisule. Ehk seisad samas ettevõtluslikus punktis nagu meie ja küsimused aitavad sul mõttekojast õppida.
- Mida peate olulisemaks? Missioon ja visioon või meeskond?
- Kuidas määratlete õiged inimesed oma meeskonnale – ka ja eriti uute töötajate osas? Mis on kutsealaselt oluline? Mis on sotsiaalselt ja iseloomu poolest oluline?
- Kas teie meeskonnas on töötajaid, keda te täna enam uuesti palgata ei sooviks?
- Heidake pilk oma meeskonnale: Kui töötajad tulevad teie juurde ja ütlevad, et nad tahavad lahkuda suurepärase pakkumise tõttu ettevõttest, kelle lahkumisest oleksite tõeliselt pettunud ja kellest oleksite salaja leevendatud?
- Kui palju aega veedate oma töötajate juhtimisega? Kui palju olete hõivatud muutuste juhtimise, töötajate motiveerimise, eesmärkide seadmise ja kontrolliga?
- Kui suur on enesesalgamise ja enesemotivatsiooni tase teie meeskonnas?
- Tehtud on parem kui täiuslik või täiuslikkuseni kalduvusega: kuidas teie meeskonnas töötatakse?
- Kas teie töötajad otsivad ettevõtte juhtimisprobleemidele lahendusi ja suunavad vastavalt ka meeskonda pidevalt ülemuste või juhi poole?
- Kus on teil parimad töötajad paigutatud? Suurimate võimaluste või suurimate probleemialade juures?
- Kas kõik meeskonnas teile meeldivad? Kas on erandeid ja seega ebameeldivaid töötajaid?
- Kui kaugele kasutate oma konkurente võimalusena, et mobiliseerida kõigil tasanditel teie töötajate konkurentsieestikut?
- Kas teile antakse ka halbu uudiseid ja ebaõnnestumisi meeskonnast edasi või saate te teada ainult seda, mida soovite heade uudiste näol kuulda?
- Kuidas tegelete väljakutsete või rasketes olukordadega? Kas kaotate usu heasse lõppu? Kas suudate hoida tipptasemele püüdmise pinget meeskonnas isegi siis, kui olukord on keeruline?
- Kui kaugele suudate päevasest tegevusest eemal hoida kõik ebaolulise ja keskenduda tõeliselt vaid mõnele asjale, millel on suurim mõju?
- Milles olete oma ettevõttega paremad kui teised ettevõtted? Kas te tõesti teate seda või teate ainult, milles te edukad olete? Mille poolest te ei saa oma konkurentidest paremad olla? Ja lõpuks, kui saate selles valdkonnas niikuinii mitte parimaks saada, miks te siis sellega üldse tegelete?
- Mis on teie praeguse edu põhjus? Mis on edu faktorid? Kas see on seotud ka lihtsalt õnnega?
- Milles saaksite teie ettevõttega saada parimateks? Ja milles kindlasti mitte?
- Mis on teie ettevõtte jaoks tugev, jätkusuutliku rahavoogu genereeriv majanduslik mootor? Milline majanduslik mõõdik seda mõõdab?
- Mis on teie tõeline kirg? Millises ärivaldkonnas saate kõige rohkem kirglik olla?
- Kui palju on bürokraatia juba ettevõttes varjamatute vormide, protseduuriplaanide, regulaarsete koosolekute jms abil levinud? Kas sellised mehhanismid teenivad eesmärgi jälgimist või vastutustundetute töötajate juhtimist?
- Kas ettevõtte eesmärgid on kirjalikult fikseeritud ja läbipaistvad kõigile?
- Ülesanne: Koostage „ära tegemise“ nimekiri punktidest, mida te enam ettevõttes ei peaks tegema, et süstemaatiliselt kõrvaldada kõik ebaoluline.
Küsimused tööintervjuuks ja iseloomustamisvestluseks distsiplineeritud inimeste leidmiseks
Kuna Jim Collinsi jaoks on töötajate isiklik vormimine oluline motivatsiooni, iseenese korralduse ja distsipliini seisukohast, olen mõelnud küsimuste üle intervjuus või tööintervjuus, et saaksin kandidaati optimaalselt testida nende iseloomuomaduste osas. Siin on mõned küsimused, millele keskenduda distsipliini, motivatsiooni ja iseenese korralduse osas.
- Kas saaksite rääkida meile olukorrast, kus lõpetasite iseseisvalt ja edukalt projekti või ülesande? Millised väljakutsed olid, ja kuidas te nendega toime tulite?
- Kuidas korraldate oma tööpäeva, et tagada, et täidate oma ülesandeid efektiivselt ja peate kinni tähtaegadest? Kas oskate tuua näiteid edukatest ajajuhtimisstrateegiatest?
- Kas teil on kogemusi töötamisega projektides, kus olid vähe juhiseid või järelevalvet? Kuidas tagasitee, et liigute õiges suunas?
- Milliseid isiklikke eesmärke olete oma karjääri jooksul saavutanud ja kuidas olete neid eesmärke taga ajanud?
- Kuidas tegelete töökeskkonnas häirivate tegurite või ettenägematute probleemidega, et tagada, et teie töö ei kannataks?
- Kas saaksite rääkida meile ajast, mil kogesite tagasilööki? Kuidas te sellega hakkama saite ja kuidas suutsite end motiveerida jätkamiseks?
- Mis roll on enesemotivatsioonil teie professionaalsete ülesannete täitmisel? Kas saate tuua näiteid sellest, kuidas end motiveerida?
- Kuidas tagate, et olete alati kursis tööstusharutrendide ja oskustega? Kas teil on kindlaid õppe- või arengueesmärke, mida järgite?
- Rääkige meile ajast, kui pidite tegema vaidlusaluse otsuse. Kuidas tegite selle otsuse ja kuidas tagasitee, et liigute õiges suunas?
- Millised on teie pikaajalised erialased eesmärgid ja kuidas kavatsete neid saavutada? Milliseid samme astute pidevalt oma kutsealase arengu kallal töötamiseks?
Siin viimases lõigus soovin korrata oma algsoovitust: loe raamatut, kui juhid ettevõtet. See pakub väärtuslikke teadmisi, inspiratsiooni ja juhiseid, et muuta oma ettevõtet paremaks. Saate seda osta siit: https://amzn.to/48KY45K (afiliallink).