Noored soovivad uuringu kohaselt, et tehisintellekti kasutamine oleks õppetöö lahutamatu osa.

Kuigi Kunstlik Intellekt on juba paljudesse meie igapäevaelu valdkondades tunginud, on Saksamaa koolid alles sellele uuele ajastule teele asumas. Kiire KI areng, eriti suurte keelemudelite valdkonnas, pakub haridusele tohutuid võimalusi, kuid ka olulisi riske. See on muutumine, mis nõuab nii õppimist kui ka lahti laskmist. Vodafone'i uuring näitab, et noored Saksamaal on siin juba haridusasutustest kaugemale jõudnud. Enamus noorukeid ja noori täiskasvanuid ei pea KI-d mitte ainult tulevikuks oluliseks, vaid ka otsustavaks oma isikliku arengu ja kutsealase edu jaoks.

KI integreerimist õppetöös näetakse võimalusena, et õppe- ja õpetamismeetodeid põhjalikult parandada. Kuid mure on ka selles, et nõrgematest sotsiaalsetest keskkondadest pärit õpilased ei pruugi KI võimalustest kasu saada ning kääne tugevamate õpilaste jaoks võib isegi suureneda. Noortel on juba ettekujutused, millised KI aspektid peaksid õppekavasse kaasatama ja milliseid oskusi KI käsitlemisel tuleks arendada. Koolidel tuleb tagada, et kõik saaksid võrdselt kasu.

Ülesanne seisneb intelligentse KI kasutamise kiire ja suunatud õpetamises õppeprotsessides. Uuring peaks tugevdama noorte Saksamaal perspektiive ja vajadusi. Nende häälte kuulamisega mõistame nende lootusi ja hirme seoses KI kasutamisega ning kasu, mida saame saavutada, kui kaasame nende arvamused ja kogemused transformatsiooniprotsessidesse.

Vodafone soovib selle uuringu tulemuste põhjal algatada konstruktiivse dialoogi vajalike muutuste üle haridusvaldkonnas. Õpetajad ja õpilased peavad koos valmistuma tulevikule, kus vastutustundlik ja konstruktiivne KI kasutamine ning selle tagajärgedega tegelemine on igaühe jaoks keskne võtmeoskus.

Ülevaade KI uuringust: Uuringumetoodika ja küsitletud isikute demograafilised andmed.

Vodafone Stiftung'i uuring, mida viis läbi Infratest dimap, kajastab 1590 nooruki vanuses 14 kuni 20 aastat suhtumist Kunstliku Intellekti (KI) rolli nende haridusteel ja tulevases tööelus. Uuring valgustab, kuidas Saksa õpilased KI-d tunnis kogevad.

Noored eeldavad, et KI mängib nende tulevases tööelus suuremat rolli, kuid selle kasutamist ei õpetata koolides praktiliselt üldse.

Uuringu kohaselt soovivad Saksa õpilased tunnis toimuva KI-rakenduste arutelu ning nende käsitlemise õppimist. Noorte vastused toetavad selle soovi kiireloomulisust.

Neist 89% sooviks KI toel pidada eriti infokogumisel, kusjuures juba 58% kasutab seda selleks. Sellele vastukaaluks rõhutavad vaid 64% noortest vajadust teada, et KI-l võivad olla vead. Seetõttu peavad nad võimekust olla kriitiline loetu või nähtu suhtes KI käsitlemisel eriti oluliseks. Ainult 46% sooviks tunnis rohkem õppida KIga seotud riskidest ja nende käsitsemise viisidest.

Siiski peaks rohkem noori teadlikumaks muutuma, et Kunstlik Intellekt pole alati usaldusväärne ja võib anda ka valesid andmeid - ning millistes olukordades nad kasutavad teadmatult juba KI-süsteeme.

Noorte suhtumised ja ootused KI-sse koolis

Noored on seni KI-d iseseisvalt kasutanud: Kuigi KI kasutus koolis on piiratud, tähendab see, et KI on juba noorte isiklikku ellu jõudnud: 74% küsitletuist kasutab juba KI-rakendusi, millest 71% väidab, et kasutus toimub sageli nende enda algatusel era- või koolialastel eesmärkidel ja harva kooli poolt soovitatud. Selgelt väiksem osa, 31%, kasutab KI-d koolialastel eesmärkidel mitu korda nädalas, vaid 8% vähemalt kord päevas. Kõige sagedamini kasutatud rakenduste hulka kuuluvad ChatGPT, millele järgnevad Google Lens ja DeepL.

Infograafika näitab küsitluse tulemusi KI kasutuselevõtu ajakava osas koolitunnis Kunstliku Intellekti (KI) käsitlemise ootuste kohta Saksamaa 14–20-aastase elanikkonna seas. Küsitluse järgi:

• 51% vastanutest arvab, et KI muudab keskmises perspektiivis (3–5 aastat) koolitunde.
• 28% arvavad, et see juhtub pikaajaliselt (üle 5 aasta).
• 16% ootavad lühiajalisi muudatusi (0–2 aastat).
• 5% arvavad, et KI ei muuda õppetööd üldse.

Need tulemused näitavad, et enamus Saksamaa noortest ootab KI kaudu haridusvaldkonnas muutusi järgmise aastakümne jooksul, kusjuures suurim rühm ennustab muutusi ajavahemikul 3 kuni 5 aastat. Vaid väike vähemus ei usu, et KI-l on mõju kooliharidusele. Need tulemused võivad olla huvitavad hariduspoliitikutele, kes kaaluvad, kuidas ja millal peaksid KI tehnoloogiad õppekavadesse ja klassiruumidesse integreerima.

Korraldatud rakendamine õppetöös pole veel laialt levinud

38 protsenti küsitletud noortest ütlesid, et KI kasutamine nende koolis pole mitte mingisugune teema või pole sellele selgeid reegleid. Ainult 17 protsenti vastanutest ütlesid, et KI kasutamine koolis on lubatud ja selle jaoks on vastavad reeglid olemas.

Mis puutub sellesse, millal peaks KI olema integreeritud koolitundi, siis küsitletute seas valitseb selge arvamus. Enamus pooldab seda, et KI peaks olema õppekavas alates põhikooli astmest I või II. Vaid 9 protsenti pooldab KI kasutamise õppimist juba algkoolis, lasteaias või ettevalmistusklas sisuallika võtmes. 24 protsenti võivad ette kujutada, et KI-õpe toimub alates viiendast klassist, samal ajal kui 33 protsenti pooldavad seda alates seitsmendast klassist. 19 protsenti vastanutest arvab, et KI kasutamise õppimist tuleks alustada alles pärast II kooliastet. 9 protsenti vähemusest on arvamusel, et KI kasutamist ei tohiks haridusasutustes üldse õpetada.

ChatGPT on esikohal kui tegemist on enimkasutatud KI tööriistadega, eriti teabe otsinguks. Uuring näitab, et noored on juba tihedalt integreerinud KI oma igapäevaellu. 74 protsenti väidab, et kasutab KI tööriistu, samas kui ainult 26 protsenti pole seni teadlikult koolis ega kodus KI kogemusi omandanud. KI süsteemide rakendamine toimub sageli iseseisvalt privaat- või koolitarkvaraks, kuid harva õpetajate algatusel (71 protsenti). Kõige enam kasutatud KI tööriist on OpenAI ChatGPT (46 protsenti), mida järgivad Google Lens (25 protsenti), Apple Siri (24 protsenti), Snapchati "My AI" (19 protsenti), DeepL (14 protsenti), Google Bard (7 protsenti) ja Grammarl (4 protsenti). Vaid 2 protsendiga kasutamisest jäävad kaugele maha Midjourney, Dalle ja Grok (X/Twitter'i poolt).

KI tööriistu kasutatakse peamiselt uurimis- ja infomaterjali otsinguks (58 protsenti). Lisaks laseb 50 protsenti vastanutest KI-l mõisteid selgitada, samas kui 45 protsenti läbib sel viisil terviklikke teemasid. 32 protsenti loodavad KI süsteemidelt lahendusteid, ja 27 protsenti ootab täielikke lahendusi või tekste. Seni on vaid 13 protsenti vastanutest saanud KI rakendustelt tagasisidet oma tööle.

Kuidas õpetajad ja haridusasutused peaksid reageerima

Tehnoloogia ja kunstliku intelligentsuse (KI) kiire areng avaldab otsest mõju haridusvaldkonnale. Õpetajad ja haridusasutused seisavad silmitsi väljakutsega ette valmistada oma õpilasi tulevikuks, kus KI hakkab mängima üha olulisemat rolli. Sellega silmitsi seistes on otsustava tähtsusega, et õpetajad kasutaksid innovaatilisi ressursse ja platvorme, et õpetada oma õpilastele asjakohaseid oskusi ja teadmisi.

Üks platvorm, mis osutub eriti kasulikuks õpetajatele ja õpilastele, on TutKit.com. Mitmete kursuste ja koolituste valikuga, eelkõige KI teemal, pakub TutKit.com põhjalikku ja kättesaadavat võimalust selle olulise teemaga tegelemiseks. Siin on mõned järeldused ja soovitused, kuidas õpetajad ja haridusasutused saavad reageerida, samuti TutKit.com roll selles:

1. Õppekava uuendamine: Õpetajad peaksid üle vaatama oma õppekavad ja tagama, et need arvestaksid tehnoloogia, sealhulgas KI, praeguste arengutega. TutKit.com pakub mitmesuguseid kursusi ja materjale, mida saab õppekavasse integreerida, et anda õpilastele põhiline arusaam KI-st.
2. Õpetajate täiendkoolitus: Haridusasutused peaksid pakkuma õpetajatele täiendkoolitusi, et tutvustada neile KI põhitõdesid ja näidata, kuidas neid kontseptsioone tõhusalt õppetöös rakendada. TutKit.com pakub õpetajatele spetsiaalseid koolitusi ja ressursse, et aidata neil mõista KI kontseptsioone ja neid õppetöösse integreerida.
3. Tehnoloogia integreerimine: Õpetajad peaksid kasutama tehnoloogiat ja online-platvorme nagu TutKit.com, et pakkuda oma õpilastele interaktiivset ja kaasavat õpikogemust. TutKit.com kursuste integreerimisega õppetöösse saavad õpetajad anda oma õpilastele praktilise ülevaate KI maailmast.
4. Iseseisva õppimise edendamine: Haridusasutused peaksid võimaldama õpilastel iseseisvalt õppida ja tutvuda uute tehnoloogiatega nagu KI. TutKit.com pakub kasutajasõbralikku platvormi, kus õpilased saavad õppida oma tempokalt toetatuna kvaliteetsete kursuste ja ressurssidega.
5. Partnerlus TutKit.com'iga: Haridusasutused saavad osta TutKit.com klassilitsentsi, et anda oma õpilastele juurdepääs kvaliteetsetele KI koolitustele. Sellise klassilitsentsiga saavad nii õpetajad kui õpilased kasu TutKit.com rikkalikest ressurssidest ja ekspertiisist.

Üldiselt on oluline, et õpetajad ja haridusasutused reageeriksid proaktiivselt väljakutsetele ja võimalustele, mida tekitab tehisintellekti (KI) kasvav tähtsus haridussektoris. Kasutades innovaatilisi ressursse nagu TutKit.com, saavad õpetajad anda oma õpilastele põhjaliku arusaama KI-st ning valmistada neid ette edukaks tulevikuks tehnoloogiast tulvil maailmas. Muide, TutKit.com pakub ka mängimise funktsioone, et õpilastel oleks lõbus õppida ning nad saaksid oma teadmisi mitmesuguste küsimuste ja testide abil proovile panna ning alla laadida isikliku tunnistuse. Ning kui peaks järgmine pandeemia puhkema, saavad õpilased isegi kodus TutKit.com-i kasutada.

Kokkuvõte

Tehisintellekt on Saksamaal noorte seas täies hoos. Kuid koolide osas jääb see kuidagi tahaplaanile. Paljud koolid ei tundu tegelikult olevat huvitatud KI-st, samal ajal kui teised keelustavad selle isegi täielikult. Tänapäeva noored on juba mõistnud, et KI on oluline ning et sellest tuleks aimu saada, kui soovitakse tööl edasi jõuda.

Koolides koheldakse teemat tehisintellekt sageli tülika või isegi täielikult tõrjutult. Samal ajal, kui KI hiilib noorte igapäevaellu, paistab see jõudvat Saksamaa klassiruumidesse harva. See võib viia olukorrani, kus noored tajuvad oma elureaalsust ja klassiruumis õpitavat kahe erineva maailmana. Lisaks tundub, et Saksamaa noori ei valmistata praegu piisavalt ette KI-st tulenevate väljakutsete ja võimaluste osas, mis nende tulevikku ootab.

Enamik inimesi, keda küsitleti, näevad suurt potentsiaali KI tugevamaks integreerimiseks õppetöösse. Nad peavad seda võimaluseks, mis võiks õppimist ja õpetamist parendada. Huvitaval kombel pole vähem formaalse hariduse saanud noored nii optimistlikud. Võib-olla on see tingitud nende kriitilisest suhtumisest või sellest, et nad ei tea piisavalt selle tehnoloogia potentsiaali õppimiseks. Kui see olukord püsib, võib see pikaajaliselt kaasa tuua lõhe ühiskonnas seoses digimaailmale juurdepääsuga. Selle vältimiseks vajame paremat teavitust ning peaksime rohkem KI-d õppetöösse kaasama, et kõik saaksid koos õppida praktilisi rakendusi.

Kui õpetajad kasutavad KI-d õppetöös, siis noorte sõnul ainult piiratud ulatuses ja kindlate valdkondade jaoks. See näitab, et õpetajatel võib puududa pädevus KI kasutamisel õppetöös ning seetõttu tunnevad nad end ebakindlalt. Selle tulemusel jääb paljudele õpilastele varjatuks, kui mitmekülgselt KI tegelikult koolikeskkonnas kasutada saaks. Huvitaval kombel on noored aga suure huviga teada saada, kus KI-d mõistlikult kasutada saab.

Noortel on juba üsna diferentseeritud pilk KI-le, ka koolikeskkonnas. Enamus neist mõistab, et oluline on mitte uskuda kõike, mida KI genereerib. Neil on ka suur huvi olla võimelised KI-d kriitiliselt hindama. Vähemalt nii näitavad 14–20-aastaste vastajate vastused küsitlustele.

Enamus küsitlusele vastanutest pooldavad eksamivormide kohandamist. Paljud on ebakindlad, kas tulevikus saavad nad üldse eristada omaenda saavutusi ja KI abil genereeritud sisu. Sellest tulenevalt nõuavad nad eksamivormide kohandamist. Pigem kui ainult päheõppimisele keskendudes, pooldavad nad, et eksamid peaksid rohkem rõhku panema rakendus- ja probleemilahendusoskustele.

Seda, mida noored tahaksid KI kohta õppida, on: kriitiline refleksioon, vastutustunne ja andmete käsitsemise turvalisus.
Vastanud noored on huvitatud nii KI praktiliste rakendusvõimaluste uurimisest kui ka riskidele teadlikuks saamisest. Umbes pool uuringus osalejatest soovib teada saada, kuidas KI süsteeme tõhusalt koolis või igapäevaelus kasutada. Lisaks on neil huvi konkreetsete küsimuste vastu seoses KI süsteemide kasutamise ja toimemehhanismiga ning üldiste ühiskondlike aspektidega.

Enamus noori on KI kasutamise vastu algkoolis ja hoopis pooldavad selle kasutamist alates põhikooliastmest I.

Anna Langer, õpetaja

Erakool, Schloss Torgelow

Minu õpilased on lihtsalt vaimustuses CV koostamise treeningutest ja mallidest. Suur tänu selle suurepärase e-õppe platvormi TutKit.com eest.

Marc Odic, koolijuht

Kutseõppeinstituut Mödling der ÖJAB

Põhjalik ja hästi struktureeritud pakutav, mis koosneb kvaliteetsetest õpetusmaterjalidest ja mallidest, muudab TutKit.com-i haridusasutustele väga väärtuslikuks ressursiks. Õigesti kasutatuna pakub TutKit.com õppekeskkonda, mis võimaldab õppuritel omandada põhjalikke teadmisi ja oskusi iseseisvalt.

Thomas Hagenhofer

ZFA Medien

Videoõpetused on suurepärane täiendus kutseõppele.