Kui pildistate stuudioülesvõtet halli tausta ees, siis hetkel on kõige lihtsam viis töötada fotomontaaži jaoks ülekatehnikaga siin. Kõik see on taustal, et kui valite sellise keskmise halli tausta, siis suudab Photoshop selle välja arvutada kattetüübi režiimis.
Väljalõikamine ja uus taust
Kõik, mida pead tegema, on valida sobiv asukoht, mille oled kõige paremas neutraalses valguses ehk väheste päikesekiirtega, vähe varjudega pildistanud, näiteks siin kattetüübi režiimis kiht ühe peale teisendama, Ineinanderkopieren pildile kattama.
Järgmisena lisa alla mask ja harja sellele maskile vabastamiseks oma mudel.
Lülitan siin Alt-klahvi abil suureks.
Meetodi ilu seisneb ka selles, et juuste väljalõikamise pärast, mis muidu on enamus retuššides suur õnnetus, ei pea sa üldse muretsema, sest tumedaid ja heledaid juukseid arvestatakse siin päris hästi. Ehk pead ehk korra või kaks pehme pintsliga madalama läbipaistvusega üle käima, kuid kui vaatad enne (vasakul) ja pärast (paremal), siis näed, et see tundub olema siin kõik pigem läbipaistev. Ning see on just see eelis, kui pildistad halli tausta ees: juuste väljalõikamisega ei pea tavaliselt suurt vaeva nägema.
Tausta udustamine
Mis ma aga tahaksin näidata, on: Uus taust, ma arvan, et see on pildistatud umbes avasügavusel 8 kuni 13, on igal juhul eest kuni lõpuni kristallselge. Ja kui ma nüüd tahaksin anda fotograafilist sügavusteravust avatud avaga, siis pean tausta udustama.
Aga ei piisa sellest, kui lihtsalt horisondil, seega ukse all, kõige selle ära lõigata ja ukse ääres olev pind uduseks muuta ning põrandat mitte uduseks muuta, sest siis sul on all ääres kõva üleminek ja fotomontaaž saab kohe paljastatud.
Kuidas sa kogu asja siiski teed, et saavutada suhteliselt realistlik tulemus? Kõik, mida põhimõtteliselt pead tegema, on see kiht (1) teisendada nutikihiks ja seejärel hakata tausta udustama. Ma sisenen siin nüüd eespool ja ütlen: Kiht>Nutikiht>Konverteeri nutikihiks (2).
Nüüd peidetakse esialgu minu kihi mask tagasi. Kui te siis topeltklõpsate siin (1), avaneb ülaosas uus sakk (2) ning näete, siin on teie väljalõigatud pilt. Photoshop rakendab nüüd seda maski automaatselt nutikihile. Ja nüüd saate tausta udustada.
Sa ei pea seega kõigepealt mudelit rahulikult välja lõikama või radiaalselt eemaldama või uuesti vabastama või maski laadima ja eemaldama. Photoshop teeb selle automaatselt nutikihis. Ta pakib selle kokku ja näitab, mida alles jääb. Ja see ongi väljalõigatud taust. Ma sulgen selle kõik siin uuesti (3).
Nüüd pean lihtsalt rakendama udustusfiltrit. Selleks võtan lihtsalt tavalise udustuse filtri, Gausi udustaja (1). Ja sõltuvalt sellest, kui palju ma nüüd siin annan, kui kõrgele ma pixeliraadiuses lähen, muutub taust udusemaks (2).
Näiteks 34,6 piksli puhul oleks see inetu. See viib ka selleni, et saad kergelt modeli ümber servad, ja juba paljastatakse kõik uuesti. Liiga vähe raadiustel peaaegu pole mõju, seega pead leidma selle punkti, kus see ühtlaselt hajutub, kus sa ütled: "Jah, ta seisis siin ehk vaid 1,50 meetrit, 2 meetrit värava ees." – Siin ei saagi tegelikult olla sellist suurt sügavusteravust.
Ma arvan, et 5 kuni 7 piksli kohta, lähme näiteks 6 pikslit, tundub realistlik.
Nüüd olen muidugi terve pildi, kogu tausta, sealhulgas kus ta seisab, udustanud, kuid mul on siin nutikfilter, mis automaatselt lisab maski.
Sügavusteravuse loomine
Kõik, mis mul nüüd veel vaja teha on, on siin võtta must pehme pintsel (1). Ja siin, kus ta seisab, lähen lihtsalt 100% Deckkraft (2) juures üle, sest seal peab olema kindlasti sama kõvadus nagu mudelil endal, seega sama teravus.
Ja siis liigun alla 20% kuni 30% Deckkraft (1) juurde ja pintseldatakse võib-olla üks kord mööda horisondi joont ning natuke allapoole horisondi joont uuesti (2). Kui seda nüüd vaatan, siis mul on nüüd eest alates põrandast täiesti teravalt kuni tagaosani horisondijoone juures ja muutub järjest udusemaks.
Ma suumisin uuesti välja ja vaatan enne-ja-pärast võrdlust, siis saan endale ülevaate, kas see töötas või mitte. Ja minu arvates see töötas väga hästi.
Modell eristub taustast ja selle tõttu, et ma olen loonud siin pehme ülemineku, klapib kõik suurepäraselt.
Alternatiiv: Gradient
Võiksite ka töötada gradiendiga (1). Kui tõmbate siin lihtsalt mustast valgeni ülemineku, on teil põhimõtteliselt sama tulemus. Mulle endale meeldib sellist gradienti pintsliga kanda, sest siis on mul tõesti võimalus öelda: "Siia veidi rohkem, sinna veidi vähem" ja saan seda juhtida.
Maski hägustamine
Siin on taas minu mask, aktiveeritud klõpsuga maskil, hoides all Alt-klahvi (1). Mida saate teha, on maski hägustamine.
Siin näete kõiki filtreid, mida saate maskidele rakendada. Paljud ei tea seda kunagi, sest arvavad: "Noh, siin pole piksleid ja maskidele joonistatakse ainult." Võite küll rakendada maskidele hägustusfiltri. Ainult hägustusgalerii ei toimi siin.
Kui üleminek peaks veidi pehmemaks muutuma, siis tõmmake lihtsalt raadius veel pisut ülespoole ja juba olete loonud veelgi pehmema ülemineku. Põhimõtteliselt sama, kui tõmbaksite siin ülemineku. Nii et see töötab ka maskidega väga hästi.
Tulemus
Ja nüüd on minu mudel siin tegelikult üsna hästi sisse ehitatud. Kõik see toimib ainult selle hägustunud tausta kaudu, mis loob siin muljet fotograafilisest sügavusteravusest.
