2.1 Kaamera ostukriteeriumid
Mis kriteeriumid tuleb kaamera ostmisel arvesse võtta? Lisaks hinnale on veel palju muid aspekte. Siin loetletakse mõned olulisemad.
Joonis 2.1: Käepärasus on kindlasti üks olulisemaid ostukriteeriume. Ainult siis, kui kaamera istub hästi käes, saate selle väsimustundeta tundide kaupa järjest pildistada. Seetõttu on oluline, et soositud mudel oleks isiklikult läbi proovitud. Nikon D3 koos 2,8/105mm Mikro Nikkoriga. 1/200 sekundit, avaga 7,1, ISO 800.
(Foto © 2010: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Mitmekümne megapikslit inimene vajab?
Paljud fotograafid pööravad ostes esmalt tähelepanu suurele megapiksleid arvule. Kuid kas see on tõesti vajalik? Hea on kindlasti see, kui reklaamfotograaf saab piisavalt suuri andmemahutusi 18/1-plakatite või messiekraanide jaoks. Kuid kui tihti see juhtub?
Igapäevatöö on teistsugune: Üle 70% minu tehtud fotodest on peamiselt mõeldud avaldamiseks internetis. Seetõttu ei pane ma suurt rõhku kümnetele megapikslitele. Minu jaoks on olulisem pildikvaliteet! Mitte kvantiteet.
Lisaks tuleb arvestada, et suuri andmemahutusi tuleb arhiveerida. See nõuab ruumi ja aega. Seega mõtle hoolega, kas sul on tõesti vaja kaamerat nii paljude pikslitega!?
Joonis 2.2: Nende kahe kaameraga on mul kõik, mida vajan. Nikon D4 (disain www.pimpyourcam.com) efektiivse 16,2-megapikslise ja Nikon D3X-i 24,5-megapiksline eraldusvõimega.
(Foto © Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
2.1.2 Dünaamika ulatus
Olgu aus: Kes teist teab oma kaamera dünaamika ulatust? Joonis 2.3: Kui pildi kõige tumedamates ja heledamates kohtades on detailid nähtavad, viitab see suurele dünaamika ulatusele. Minu kasutatava Nikon D4 dünaamiline ulatus on näiteks 13,4 säritusväärtust (ISO 100); seega omab see kaamera ühte suuremat praegu olemasolevatest dünaamika ulatust. Kes soovib teada oma kaamera dünaamika ulatust, peaks otsima fotograafiaväljaannetest või internetist. Nikon D3S koos 2,8/14-24mm Nikkoriga. 1/1000 sekundit, avaga 8, ISO 200. Minu korraldatud töötubades märkan sageli, et mõned osalejad pildistavad kaameramudelitega, mis neile selgelt meeldib, kuid mis on juba vananenud. See ei ole tihti silmatorkav pildikvaliteedi osas, vaid ekraani liiga väikese suuruse tõttu; kvaliteetsed ja suured ekraanid, kus pilditulemusi saab ka valges vaadata (transrefleksiivne on siin märksõna), on saadaval - sõltuvalt kaameramudelist - alles mõne aasta jooksul. Märkus: Isegi kui olete oma "vanema" kaameraga endiselt väga rahul, võib üleminek järeltulijamudelile olla mõttekas. Tehniliste parenduste kõrval, mis avalduvad eelkõige pildikvaliteedi osas, aitab suurem ja kaasaegsem ekraan teil töötada tõhusamalt ja kiiremini. Kutsefotograafide jaoks on see hädavajalik! Lühike päästikuvõime on oluline, kui te ei taha ühtegi hetke maha magada. Modellifotograafia on mõnikord peaaegu nagu action-fotograafia: oluline on hetk, mil model näeb välja palju parem kui tavaliselt; neid hetki ei tohiks mööda lasta! Pilt 2.5: Väga lühike vabastusviivitus võimaldab täpset tööd. Otsustan, millal foto tehakse; mitte kaamera! Kes on kunagi fotografeerinud kaameraga, millel on lühike vabastusviivitus, ei soovi seda funktsiooni enam kunagi ilma jätta. Analoogieel saavutasin harjumuse pildistada võimalikult täpselt ja täidetuna. Tänaseni valin pildi kompositsiooni täpselt ning vältin foto hilisemat kärpimist arvutis. Käsitlen oma varustust väga hoolikalt. Erinevalt teistest fotograafidest ei jäta ma oma fotokotti rannas lahtiselt vedelema. Ma pööran tähelepanu ka objektiivide vahetamisel tagumise klaasi puudutamise vältimiseks. Ma ei puuduta kunagi oma kaamerat mustade või kleepuvate kätega ning vältin näiteks jookide asetamist kaameravarustuse lähedusse. Kokkuvõttes: ma tean oma varustuse väärtust ja kohtlen seda vastavalt. Sageli jõuab fotograaf piirideni. Tänu viimase 10 aasta tehnilisele arengule on need piirid aga pidevalt edasi lükatud. Pilt 2.7: Et välgu iseloom ei domineeriks, olen selle foto puhul arvesse võtnud riiulivalgustust. Selle sain saavutatud seades ISO-tundlikkuseks 3,200 ISO-d. Nikon D3 koos 2,8/105mm Mikro Nikkoriga. 1/100 sekundit, ava 7,1, ISO 3200. Objektiivid on teie kaamera "silmad". Seega on nende läätsede optiline kvaliteet vastavalt oluline. • A kasutab tavalist objektiivi 50mm valgusjõuga 1,4. Pilt 2.9: Detail, originaalsuurus (100%). Kergelt teravdatud. Siin on selge, miks 105 mm Mikro-Nikkor on paljude portreepildistajate lemmik. Märkus: Kellel soov on teha professionaalseid modellifotosid ning mitte ise ennast tarbetult oma loovuses piirata, ei saa endale sobiva valgustustehnika soetamist lubada. Viimase 10–13 aasta jooksul on arvuti saanud hädavajalikuks tööriistaks fotograafidele. Paljude minu kolleegide jaoks võtab töö arvuti taga rohkem aega kui kaamera käes. Fotograafide jaoks, kes oma fotode müügist raha teenivad, on andmete varundamise ja arhiveerimise teema eriti tundlik. Kujutage ette katastroofi, kui kõik teie fotod oleksid lõplikult kadunud, kustutatud või hävitatud …! Pilt 2.11: Andmete turvaliseks vahetamiseks nagu näiteks tundlike fotode, näiteks kuulsuste erootika või veel salajasteks uuendusteks olevate tootefotode puhul on Digittrade’i High Security-kõvakettad, millel on kahekohaline turvasüsteem, üsna geniaalsed. 256-bitise AES-iga krüpteeritud andmetele juurdepääsu saamiseks on vaja nii smartcardi kui ka PIN-koodi. Joystickplaat koos surveanduriga pastakaga on peaaegu igal fotograafil. Kuid ka neile, kes eelistavad hiirega töötada, on huvitavaid uudiseid: traadita gamer-hiir R.A.T.9 mitte ainult ei võimalda isikupärastatud käe suuruse ja tööviisi kohandamist (sealhulgas pöidla toetuse nurga reguleerimist, hiire pikkuse, kõrguse ja kaalu muutmist), vaid seda on võimalik programmeeritavate erinevate profiilide ja klahvide määramisega seostada üksikute käskude või isegi makrodega. nuppude ja rullikutega. Nii muutub Photoshopiga töötamine ilma klahvikäskude tundmata naudingule! Märkus: Fotograafidele on saadaval palju muud kasulikku lisavarustust! Kui soovite ülevaadet sellest, mis on saadaval, soovitame Brenner Fotoversandi kataloogi (saab tellida aadressilt www.fotobrenner.de). Seal on loetletud üle 10 000 fotograafiaga seotud toote! Kummist kate tagab, et ekraan ei kriimu. Pildi regulaarset ja sageli kontrollimist saab läätsega paela külge kinnitada (et see oleks kiiresti kättesaadav). Märkus: Paljude modellfotograafide jaoks pole sobiva varustuse hankimine kõige suurem probleem, vaid sobivate mudelite leidmine. Selle õpetuse järgmises osas annan teile väärtuslikke näpunäiteid selle kohta, kuidas ja kust leida suurepäraseid mudeleid.
Dünaamika ulatus näitab, kui palju säritusväärtuste ulatuses suudab kaamera (kindla ISO-väärtuse korral) töödelda. Kõik, mis jääb dünaamika ulatusest väljapoole, kuvatakse kas ilma detailideta mustana või välja põlenud valgena.
(Foto © 2011: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)2.1.3 Suurus (ekraanist!) oleneb palju!
Joonis 2.4: Ma tahaksin tõesti teada, kui sageli ma fotosessiooni jooksul oma kaamera ekraanile vaatan. Kindlasti mitukümmend korda. Just kiiretes tööpäevades on hea, kui ekraan on piisavalt suur ja hea eraldusvõimega, et saaksite kiiresti haarata ja jälgida paljusid detaile.
(Fotod ©: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de (1) ja LI-Design(2))
Aja säästmiseks soovitan kasutada automaatse taasesituse funktsiooni. Iga pildistamise järel kuvatakse lühikeseks ajaks tehtud foto (mitu sekundit, saab kaamera menüüst määrata). Kuva kustub kohe, kui vajutate uuesti päästikule. (Või mõne sekundi pärast. See funktsioon säästab aega, lisaks sellele saate käeasendi kaamera juures jätta, kuna te ei pea vajutama nuppu, et vaadata viimast tehtud fotot.2.1.4 Kiire päästik
Kui te ei usu, kui palju mugavam on äärmiselt lühike päästikuvõime, peaksite proovima võrrelda kaamerat lühikese päästikuvõimega ja kohe järgmisena pikema päästikuvõimega. Erinevus on tohutu! Lihtsalt proovige järgi!
(Foto © 2010: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)2.1.5 100-%-otsijapilt
See töömeetod tagab mulle maksimaalse kvaliteedi; ma kasutan kaamera andurit täielikult, mis võimaldab suuri suurendusi isegi 16 megapiksli (minu D4 puhul) juures. Kes aga alati kärpib oma fotosid, jätavad kasutamata mittevajaliku potentsiaali.
Kogu anduri kasutamine eeldab aga, et pean juba oma digipeegelkaamera otsijas nägema täpselt 100% etsijapilti, sest muul juhul pole kärpimata fotograafia võimalik (ei ole mõttekas). Siiski on ainult vähestel kaameratel (ainult profimudelitel) see funktsioon. See on minu jaoks kaamera ostmisel aga K.O.-kriteerium nr 1.2.1.6 Usaldusväärsus ja vastupidavus
Siiski on olukordi tööalasel viisil, kus pean ebamugavates tingimustes pildistama: olgu selleks vihmane ilm, tolmune asukoht või madala vaatenurga tõttu rannas pooleldi merevees lamamise olukord. Siis on hea teada, et mu kaamera on kaitstud tolmukindluse ja pritsmekindlusega.
Pilt 2.6: Kaua aastaid uskusin, et kaameratootjate viide kaamerate tolmukindluse ja pritsmekindlusele oli vaid turundusargument. Kuid peale seda, kui olen (juba mitu korda) oma kaameratega rannas pooleldi merevees lebanud ja iga järgmise laine mu ja mu kaamera üle ujutanud, tean, et need on palju vastupidavamad, kui ma oma kõige julgemates unistustes lootsin. 
(Foto © Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)2.1.7 Madal müra kõrgetel ISO-väärtustel
Üheks olulisemaks arenguks kaameratehnoloogia valdkonnas on kindlasti võime teha isegi nõrgas valguses pilte väga heas kvaliteedis, praktiliselt ilma pildimürata.
Miks see on oluline? Kas pole olemas suurepäraseid süsteemvälke, mis tänu TTL juhtimisele võimaldavad muretut valgustamist.
Põhjus peitub selles, et sageli on palju meeleolukam kasutada kõrge ISO-sättega võimalikult palju juba olemasolevat nõrka pidevat valgust (nt pidudel, ööfotodel jne) fotol arvesse võtta ning seejärel ainult veidi välklambi abil stseene esile tuua. Kes pidudel pildistab ISO 100 ja kellel võib olla ka varustatud valgusnõrga zoomobjektiiviga, nende fotod näivad kiiresti "mahalaskmata". :-(
(Foto © 2008: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)2.2 Kvaliteetsed objektiivid ostmiseks
Peaaegu veelgi olulisem on nende objektiivide "valgusjõud". Siin otsustatakse, milline fotograaf saab hämaras või poolvalguses veel edasi pildistada, samal ajal kui teised on juba oma kaamerad tagasi pakkimas.
Kui suur on erinevus objektiivide erinevate valgusjõudude vahel, seda näidatakse siin näitega "peofookedest":Näide „Peofookedest“:
• B kasutab oma fotode jaoks 4 valgusjõuga zoomobjektiivi.
• Seega on erinevus 3 (täis) pimesammu.
• Pimesammu erinevus tähendab kahekordset valgust (või poolitust, sõltuvalt sellest, millise poolelt vaadata).
• A vajab ainult 1/8 valgust sellest, mida B vajab (muude tingimuste korral) veel fotode tegemiseks.
• Teisisõnu: B vajab 8 korda rohkem valgust kui A.
See selgitab, kui suured on erinevused objektiivide erinevates valgusjõududes. See on ka põhjus, miks professionaalsetel fotograafidel on nii suur väärtus valgusjõulistele objektiividele. Parteidel, kui need toimuvad öösel vähese valgustusega ruumides, on tähtis kasutada valgusjõulisi objektiive. Kuna see võib olla otsustav, et vähese valguse tingimustes siiski kasulikke pilte teha.
Valgusjõulistel objektiividel on aga veel üks eelis (oluline fotograafia loomeaspektist): kui neid kasutada peaaegu avatud avaga, saab nendega väga kenasti töötada piiratud teravussügavusega. Seega on võimalik teha fotosid ainult väga väikese teravussügavusega, mis võib eriti portreedel (või ka tootefotodel) väga ilus välja näha.
Pilt 2.8: Väike teravussügavusala oli minu poolt loomepõhjustel tahtlik. Et teravust parandada, sulgesin objektiivi järskusastme võrra. Objektiivid on kõige teravamad, kui need on – alustades algava avaga – suletud ühe kuni kahe avamisastmeni. Kui neid siis veel rohkem sulgeda, suureneb ainult teravussügavuse ulatus; kuid mitte „krõbedus“. Vastupidi: see väheneb siis veidi. Seega kes tahab muljetavaldavalt teravaid fotosid teha, peaks objektiiviga, mille algav avamine on 2,8, seadma avamise väärtuseks 4 kuni 5,6. Nikon D4 koos 2,8/105mm Mikro Nikkoriga. 1/125 sekundit, ava 4, ISO 100.
(Foto © 2013: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
(Foto © 2013: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)2.3 Valgustustehnika
Vähemalt „põhivarustus“, mis koosneb täitevalgustist, varjamisvalgustist ning süsteemvälklambist (mis saab kasutada juhtmeta), peaks olema iga modellifotograafi omanduses.
Kes soovib valgusega „maalida“, ehk soovib teostada veidi keerukamat valguse juhtimist, ei saa pikas perspektiivis vältida stuudio- või välise välgu komplekti kasutamist. Enne soetamist peaksite kindlasti lugema minu juhiseid välgu komplekti ostmise teemal, mis on avaldatud PSD-Tutorials.de lehel minu 10-osalises sarjas „Professionelle Lichtführung“. Kuna tegelikult on väga oluline leida endale sobiv välgu komplekt vastavalt teie individuaalsetele nõudmistele!
Enne kuluka välgu komplekti soetamist soovitaksin enne osaleda töötoas, kus õpetatakse välgu komplektide kasutamist ja funktsioneerimist.
Lisaks on mõnedes fotopoodides võimalik rentida välgu komplekte, näiteks Fotoketis Calumet (poodides nt Berliinis, Düsseldorfis, Münchenis, Stuttgardis, Essen), et neid testida. See on mõistlik, sest nii saate enne ostmist proovida, kas valitud komplekt vastab teie ootustele.
Milliseid abivahendeid professionaalses valguse juhtimises modellifotograafias saab kasutada, saate pikemalt kirjeldatud 8. osas („Modellid professionaalselt valgustada“) selles õpetussarjas!2.4 Arvutustehnika
Digiteeritud fotod tuleb salvestada ja arhiveerida, neid tuleb vaadata, parimad valitud ja siis (sõltuvalt fotograafi arusaamast) rohkem või vähem töödelda.
Lühidalt: Arvuti koos vajaliku lisavarustusega on (õigustatult) oluline tööriist kaamera ja valgustuse kõrval fotograafile. Ostes peaksite hoolikalt kaaluma, milliseid nõudmisi arvutustehnika peaks täitma. Lõppude lõpuks soovite seda kasutada võimalikult produktiivselt mitu aastat.
Eriti soovitatavad on sisseehitatud SSD-kõvakettad vähemalt professionaalsetele fotograafidele, kes on töö käigus sageli ajapuuduses. See oli suurim töö kergendus viimaste aastate jooksul pärast seda, kui lasin oma Macil kõvakettad välja vahetada. Nüüd käivitub arvuti (opsüsteem) umbes 5 sekundiga, ka programmid, eriti Photoshop, käivituvad kohe. Enne uuendamist läksin peale käivitusnupu vajutamist esmalt kohvi (või tee) keetma, et ooteaega tappa. Täna lülitan arvuti sisse, sisestan parooli ja hakkan tööle. Geniaalne! :-)
Lisaks peaks arvutil, mille abil pilditöötlust teete, olema hea graafikakaart ning võimalikult palju mälu (RAM). Mida rohkem RAM-i, seda parem!
Samuti ei tohiks monitori valida ainult hinna alusel: Lõppude lõpuks veedate selle ees tundide viisi tähelepanelikult pilditöötluse juures. Seega on monitori kvaliteet (muidugi kalibreeritav) tähtsam kui kõik muu!
Pilt 2.10: Seetõttu kasutan RAID-süsteeme arhiveerimiseks (vasakul pildil „Blueline“-RAID Certonilt, mis omab ka eelist, et seda saab kasutada ka FTP-serverina). RAID-süsteemides võib üks (Blueline'is isegi 2 8st) mitmest olemasolevast kõvakettast ebaõnnestuda, kuid kõik andmed jäävad siiski 100% alles.
(Foto © 2011: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Maksimaalseks turvalisuseks (varguse, tulekahju või veekahjustuste vastu) olen kopeerinud oma fotod kaks korda RAID-süsteemidesse, mis asuvad 100 km kaugusel üksteisest eraldiseisvatel kohtadel.
Mobiilsete kõvaketaste kasutamine on samuti hädavajalik, vähemalt kui pildistatakse väljaspool stuudiot ega saa fotosid kohe arhiveerida. Või kui kliendid soovivad pärast fotosessiooni kohe tehtud fotosid kaasa võtta, mis reklaamfotode puhul peaaegu alati nii on.
Näiteks saab pärast fotosessiooni saata kliendile kõigepealt kõvaketta ja alles seejärel (pärast andmekandja vastuvõtmist) smartcardi. Kui klient on mõlemad turvaliselt kätte saanud, saab viimasena sammuks telefoni teel edastada 8-kohaline PIN-kood. Siis on võimalik piltidele juurde pääseda. SSD-versioonidena saadaval olevaid minitrefoori-kõvakettaid iseloomustab ka see, et kui volitamata isikud üritavad kryptovõtit muuta, hävitatakse see automaatselt (andmeid siiski kahjustamata), mis täiendab suurepärast süsteemi, mis pälvis 2012. aastal Innovatsioonipreemia IT-valdkonnas.
(Foto © 2013: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Näiteks olen punase kerimisratta seadistanud tööriista suuruse reguleerimiseks (paremale: suurem; vasakule: väiksem). Valitav ja kangi lülitamise abil vahetatav skannimistäpsus (kuni 6 400 DPI), ergonoomiline disain ja USB-laadimisjaama abil saadava teise Li-Io aku laadimisvõimalus soovitatavale paketile (hind vahemikus 99–159 eurot) täiendavad soovitatavat paketti.
(Foto © Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)2.5 Lisavarustus
Joonealune märge 2.13: Kuna minu fotokoolitused toimuvad mitte ainult Düsseldorfi stuudios, vaid ka välismaal, näiteks lõunas, kus päike paistab rohkem, on pildikontroll kohapeal heleda ümbrusvalguse tõttu sageli keeruline. Mõnele kogenud osalejale on seetõttu läätsede kasutus, mis asetatakse ekraani koheseks vaatamiseks täpselt sobivalt, levinud.
(Foto © 2013: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
