Osale 1: Sissejuhatus
Osale 2: Sobiv varustus
Kaamerad ja objektiivid
Mõistlik valgustusseadmed
Sisseehitatud välgud ja süsteemvälgud
Peegeldid ja hajutid
Stuudiovälklamp
Mida peaks kindlasti jälgima stuudiovälklambi ostmisel
Akutoitega mobiilvälguüksused
Rekvisiidid
Osale 3: Lõbus pildistamine
Osale 4: Beebikõhust teismeliseni
Osale 5: Siseruumides pildistamine
Osale 6: Välistingimustes pildistamine
Osale 7: Pereelu
Osale 8: Näpunäited ja nipid (I)
Osale 9: Näpunäited ja nipid (II)
Osale 10: Laste piltide arhiveerimine, redigeerimine ja esitlemine
Tekst: Jens Brüggemann
Fotod autorilt: Jens Brüggemann (147), Leonie Ebbert (44), Elli Bezensek (61), Radmila Kerl (26), Ramona Prosch (5), Kay Johannsen (4)
Skitsid: Jens Brüggemann (27)
Osale 2: Sobiv varustus
Kui sa pildistad lapsi, siis see on täiesti erinev võrreldes täiskasvanute portreteerimisega. Lapsed on kas täielikult pühendunud või neil pole lihtsalt tuju ning see kajastub ka nende käitumises (fotograafi ees). Lastele tuleks anda piisavalt vabadust end kaamera ees välja elada, sest ainult nii säilitavad nad uue "mängu" vastu pikemat aega huvi.
(Foto: Kay Johannsen)
See seab muidugi väga erilised nõuded fotograafile ja tema varustusele. Laste pildistamine tähendab kiiret ja paindlikku reageerimist, liikumise külmutamist (sest lapsed on ALATI liikumises), kuid samal ajal ka noorte modellide motiveerimist ja innustamist. Lühidalt öeldes on vaja oskusi, mis asuvad spordifotograafi ja portreefotograafi vahel!
(Foto: Jens Brüggemann)
Kaamerad ja objektiivid
Digitaalsed täiskaaderpeegelkaamerad on kindlasti esimene valik, kui tegemist on sobiva kaameravarustuse soetamisega. Erinevalt keskformaadikaameratest on täiskaader-DSLR'id märkimisväärselt paindlikumad, nendega on liikumine lihtsam ja samal ajal pakuvad need suurepäraseid varustusomadusi ja fantastilist kujutise kvaliteeti.
Tipptasemel mudelitel on võimalik saavutada kaadrisagedused 7, 8 või 9 kaadrit sekundis ning pildimõõdud jäävad vahemikku 12 kuni 24 megapikslit, mis on enamiku kasutusvajaduste jaoks rohkem kui piisav!
(Foto: Jens Brüggemann)
Olulisem kui "palju megapiksleid" on kriteeriumid nagu usaldusväärsus, suur lisavarustuse valik, objektiivide väljapaistvad kujutisteomadused, lühim säritusviivitus, kiire valmisolek pärast sisselülitamist, käepärasus, 100%-line vaatepilt, madal pildimüra ka kõrgete ISO-väärtuste korral, kiire automaatteravustamine jne.
(Foto: Jens Brüggemann)
Kui kaks nii imelist modelli nagu sellel pildil kaamerale nii ilusalt vaatavad, saab kiiresti aru, kui oluline on kaamera, mis on kiirelt "päästikule vajutamiseks" valmis, sest juba mõne aja pärast kaob ka kõige kaunim naeratus ja muutub ainult pinguliseks.
(Foto: Jens Brüggemann)
Juba 26 aastat eelistan kaameraid, millel on 100%-line vaatepilt ning selle aja jooksul olen harjunud raamima pildi niivõrd täpselt, et järeltöötlus ei ole vajalik, see tähendab, et kaader jääb minu poolt jäädvustatud kujul (välja arvatud juhul, kui ma soovin kasutada mõnda muud formaati, nt ruudukujuline või panoraam-formaat).
Eelis on ilmne: Kuna ma kasutan kiipi täieliku suuruse ulatuses ning seega kõiki minu tehniliselt käsutuses olevaid (mega)pikseleid, saavutan maksimaalse tehnilise kvaliteedi ning minevikus on isegi galeristid väitnud, kellel väidetavalt on silma kvaliteedi hindamiseks, mu bariittõmmiseid (valmistatud mustvalgetest täiskaadersnegatiividest) üle vaadates ohates tunnistanud, et pean kindlasti pildistama keskformaadis, sellise kvaliteediga ...! ;-)
(Foto: Jens Brüggemann)
Laste fotosid pildistamiseks on ideaalsed kaamerad, mis näitavad väga head (ehk vähest) müra käitumist kõrgete ISO-väärtuste korral, sest nendega on võimalik isegi ebasoodsates valgustingimustes (nt hämardudes või siseruumides) luua tehniliselt head või vähemalt aktsepteeritavad kaadrid. Selles valdkonnas juhtpositsioonil on hetkel Nikon D3S. Sellelt jalgpalliturniiri pildilt lastekatega kasutasin veel eelnevat mudelit, Nikon D3 1 600 ISO juures (1/250 sek, ava 3,5, 105 mm).
(Foto: Jens Brüggemann)
Kasutades ainult olemasolevat valgust, ilma ühegi valgustustehnilise abivahendita, ehk ainult olemasoleva valgusega, jäädvustasin selle pildi, mis valmis "mängutöökojas".
Minu Nikon D3 väike häiring kõrgete ISO-väärtuste korral aitas mul jäädvustada poja ilusat hetke ronides, kus valgustuseks oli ainult meeldiv olemasolev valgus (päevavalgus sisenes suurest katuseaknast ja avatud väravast tagaplaanil). Kui oleksin selle kaadri jaoks kasutanud välku, oleks see ilusa meeleolu hukka teinud.
(Foto: Jens Brüggemann)
Hea automaatne teravustamine ja kiire pildisagedus seeriatöödel aitavad tabada "õige" hetke, olgu siis spordifotograafias või mujal. Lapsed liiguvad tavaliselt nii kiiresti, et ei saa lihtsalt loota sellele, et näed "kõige ägedamat" hetke ja suudad samal ajal õigel ajal päästikule vajutada. Ent seeriast, kus kiiresti jäädvustatakse 5-6 pilti järjest, on abi selleks, et mitte kaotada kõige ilusamat momenti.
(Foto: Kay Johannsen)
Kuid parim fotovarustus ei ole millekski, kui seda kaasas ei ole ... Sageli jäetakse oma peegelkaamera ja tarvikud (vähemalt objektiivi ja välklambi saab alati fotoranselist leida) koju, sest kiputakse kõhklema raske ja mahuka varustuse kaasavõtmise ees nädalalõpuks, jalutuskäigule, paadisõidule või kelgutama minnes.
Kuid isegi kui tulemas on vaid lühike visiit vanavanemate juurde, tasub alati fotokas kaasas kanda, ja just selleks otstarbeks omangi lisaks oma peegelkaameratele ka väikest digitaalset kompaktkaamerat sisseehitatud suumobjektiiviga (mõned aastad tagasi oli see Leica Digilux 2, millega kaasnes geniaalne välja- ja kõrvale pööratav välk, seejärel vastupidav Canon G9 paljude manuaalsete seadistusvõimalustega ning tänapäeval on selleks järeltulija, G11).
(Foto: Jens Brüggemann)
Kompaktne kaamera teise või kolmandana seadmega mahub igasse taskusse ning sellega ei jää märkamata ka paljud üksikud hetked, mida te muidu kogeda ei saa, aga mis jääksid märkamata, kui te ei võtaks peegelkaamerat kaasa mugavuse huvides ja teil ei oleks lisaks ka kompaktkaamerat olemas.
Isegi kui lähete perega ainult poodi (ja ma ei tunne kedagi, kes tassiks spetsiaalselt selleks oma peegelkaamera varustust kaasa!), võivad toimuda meeldejäävad hetked, millest kui olete need kompaktkaamera abil jäädvustanud, mõtlete hiljem igatsusega tagasi ilusale ajale, kui "junior" oli veel väike ning tegi esimesi sõidukatsetusi ostukeskuse karussellis.
(Foto: Jens Brüggemann)
Peaaegu sama tähtsad kui kaamera on kasutatud objektiivid, sest nemad määravad pildikvaliteedi ja jäädvustusvõimalused. Kuigi ma olen tavaliselt fikseeritud fookuskaugustega objektiivide suur sõber, kuna ainult nemad pakuvad maksimaalset võimalikku pildikvaliteeti ja kõrgeimat avaavade arvu (iga suumobjektiiv, olenemata sellest kui hästi konstrueeritud, on kompromiss), soovitan lastefotograafias siiski kasutada suumobjektiive.
Selle põhjus on lihtne - meie noored modellid ei pea sageli kinni režissööri juhistest. Nad ei jää paigale, vaid liiguvad ringi, hüppavad, tantsivad, mängivad, hüplevad, turnivad ja roomavad; ning nad teevad seda tempos, mis muudab võimatuks fookuskauguste vahetamise, et kohanduda uute tingimustega või muuta oma pildistamiskohta.
(Foto: Jens Brüggemann)
Suumobjektiivid võimaldavad kiiret kadreerimismuutust ning sageli kasutan portreekujutise kallutamisest üldpildile, et jäädvustada sündmuste ülevaade tulevastele põlvedele mälukaardile.
(Foto: Jens Brüggemann)
Laia nurgaga suumobjektiividel on eelis, et olukord laieneb praktiliselt fotograafi ees, sti talle või temale aset leidva tegevuse keskel (ja seega ka hiljem pildi vaatajale!), andes piltidele reportaažiliku usaldusväärsuse ja kaasatuse mulje, samas kui teleobjektiividega tehtud pildid tunduvad veidi kaugemalt, kuid samas ka "vormitumalt". Motiivi eraldamine taustast (objekt terav, taust udune), kui fotod on jäädvustatud peaaegu avatud ava abil, annab pildile reklaamfoto professionaalse iseloomu. Nikon D2X koos Nikkor AF 2,8/300mm IF-ED. (Foto: Jens Brüggemann)
Kui kaalute lähitulevikus objektiivi või mitme soetamist, siis otsige kindlasti neid, mis on piisavalt valgustundlikud! Eelistan juba juhul, kui harva kasutusel on suumobjektiivid, mudeleid, mille ava on 2,8 (ja veelgi parem, kui see on pidev).
Pidage meeles: mida valgustundlikumad on objektiivid, seda vähem toredaid hetki te kaotate kehvades valgustingimustes. Või vähemalt sama tähtis: seda harvem peate kasutama täiendavat valgustust või süsteemvälku, et aidata "saadaativalgust" tugevdada. Ja isegi kui teil tuleb veidi välgutada, on (ebanormaalse) välgurežiimi osakaal siiski väiksem kui juhul, kui kasutaksite objektiive, mille algne ava on näiteks 5,6.
Kokkuvõttes: lapsed on portreede puhul palju loomulikumad, kui - protsentuaalselt arvestades - on kasutatud foto tegemise ajal võimalikult vähe välku.
(Foto: Jens Brüggemann)
Teine trikk, et fotod võimalikult loomulikud välja näeksid, on kaudne välklamp valge lae, valge seina või peegeldi vastu. Ent see kuulub juba järgmisse peatükki: "Mõistlik valgustusvarustus."
Mõistlik valgustusvarustus
Valgustustehnika suurele ja väikesele eelarvele
On palju võimalusi fotosid teha olemasoleva valguse juures, st ilma valgustustehnikat kasutamata: tundliku sensoriga kaamerate kasutamine (ja vähendatud müra), kõrge valgustundlikkusega objektiivide kasutamine, liikumisvabastusmeetodite kasutamine (kaameras või objektiivis integreeritud) ning vanad head abivahendid nagu kolmejala- ja lauastatiivid.
(Foto: Jens Brüggemann)
Kuid mingil hetkel jõutakse punkti, kus ilma lisavalgustuseta enam hakkama ei saa.
(Skizze: Jens Brüggemann)
Sisseehitatud välgud ja süsteemvälklambid
Vähestes ja väikeste akendega siseruumides või õhtul (või talvel juba hilisel pärastlõunal) kohe pimeduse saabumisel ei aita sind isegi kõige valgustundlikum objektiiv, parim pildistamise värinavähendus ja madalaim müra tase kõrgel ISO väärtusel enam. Seega on lõpuks kätte jõudnud aeg, mil peab pildistama välgu abil, et stseen piisavalt heledaks muuta.
(Foto: Jens Brüggemann)
Sisseehitatud kaameras oleva välgu puuduseks on ilmne (vt ülalolevat fotot, tehtud Canon G9 kaameraga sisseehitatud välguga): Kõva valgus tuleb otse eest, seetõttu on pilt lame ning taustal tekivad ebameeldivad varjud, mis on nii väikesed vaid seetõttu, et poiss toetub otse taustale ning lisaks olen püüdnud kasutada pikka säriaega ja avatud ava, et võimalikult palju kasutada olemasolevat ruumi valgustust.
Üldiselt on parem kasutada välise süsteemvälku ning seda kasutada kaudselt (!) valge katte või vastu valge seina või peegeldi abil. Selle toreda portree puhul poisi ja tema mänguautoga kasutasin oma Nikon SB800 süsteemvälku, mis oli suunatud kaudselt - puudus valge kate või valge seina - suure aknaklaasi (mis asus modellist vasakul) vastu, mis peegeldas valguse tagasi mudelile vastavalt valemi Sissepääsu nurk = Väljumisnurk.
(Foto: Jens Brüggemann)
Teine mõistlik meetod süsteemvälkude oskuslikuks kasutamiseks on kasutada tarvikuid, mis võimaldavad traadita "vabastatud" välgu kasutamist. Välku käivitab nüüd meister-välk või muu päästik, mis asub välgujalal, ja valguse hulka kontrollitakse läbi säritusaja. Selle foto puhul õdede paari vastu päikesepaistelisel karjamaal kasutas fotograaf Canon Speedlite'i koos ST-E'ga (traadita E-TTL-välgu automaatvälklambi juhtseade), et valgustada esiplaanil olevaid mudeleid. Tulemuseks on kaunis ja tasakaalustatud valgustus.
(Foto: Radmila Kerl)
Kui fotograaf ei kasutanud ühtegi valgustehnilist abivahendit, oleks piltidel kas laste näod liiga tumedad või eelnevalt näo peale mõõdetud, rohi esiplaanil ning päikesevalgusest valgustatud kohad taustal liiga heledad (ja võib-olla isegi "üle pea").
(Skizze: Radmila Kerl)
Seega kasutame valgustehnilisi lisaseadmeid mitte ainult "valguse tegemiseks", et see oleks hele, vaid sageli ka loovatel põhjustel.
(Foto: Radmila Kerl)
Selle foto puhul kasutas fotograaf võimsat süsteemvälku juhtmevabalt (vasakul kõrgemal, statiivile kinnitatud) selleks, et mudelile heita veidi "dramaatilisemat" valgust ning esile tõsta ka modelli ja tema valget kleiti.
(Skizze: Radmila Kerl)
Kolmandaks oluliseks põhjuseks valgustehnika kasutamiseks (piisava heleduse ja loova valgusega kujundamise kõrval) on kontrastide mahendamine (eriti pildistusolukordades vastuvalgusega).
(Foto: Radmila Kerl)
Sellel põhjusel kasutati seda foto jaoks kaamera peal olnud välku: vastuvalguses pildistamisel peab tehniliselt korralikke pilte teha, on enamikel juhtudel ainus võimalus esiplaani valgustada kasutades välku või peegeldajat, et modell pildil piisavalt heleks muuta ja samal ajal tagaplaanil asuvad valgused "üle ei plõksiks" (st ilma detailideta jääks).
Peegeldid ja hajutid
Peegeldid on saadaval mitmes erinevas versioonis, suurustes, kvaliteetides ja pindadega. Kõige levinumad on nn "pop-up" peegeldid, mis on transportimiseks ja hoiustamiseks kokkupandult käepärased ning lahti pakitud saavutavad automaatselt oma tegeliku (töö) suuruse.
Pop-up peegelditel on kokkupandult eeliseks lihtne transportimine ning samuti on need väga kerged. Seevastu on neil puudus, et nad on väga tundlikud tuule suhtes, sest nende painduva konstruktsiooni tõttu põhjustavad isegi nõrgad tuulepuhangud ebastabiilset valguse peegeldust.
Lühidalt: Juba kergeima tuule korral ei suuda nende peegelditega mudelit pidevalt valgustada.
(Foto: Elli Bezensek)
See ilmne puudus viis peegeldite edasiarendamiseni California Sunbounce poolt ja seeläbi stabiilse alumiiniumraami konstruktsioonini, mis venitab peegelduskangast ning pakub head toestust isegi tugevate tuuleiilide korral, võimaldades seeläbi katkematut peegeldust, seega on see valgustuse lisavarustus professionaalses fotograafias asendamatu.
(Skizze: Elli Bezensek)
Ilma pilvedeta taeva pildistades, eriti vastuvalgust, juhtub sageli, et hoolimata täiteavast saavad modelli juuksed ja õlad tagant paistvast päikesest liiga heledaks ja sageli ka "üleekspositsioonis" esitletud.
Selles olukorras aitaks difuusor, st valge, osaliselt läbipaistev õhuke kangas, mida modelli kohal hoitakse. Siin on erinevaid konstruktsioone, alates erinevate tootjate pop-up-difuusorist kuni California Sunbounce'i Sun-Swatterini.
Sun-Swatter on väga kerge, kuid samas stabiilne, ja seda saab assistendi poolt hoida pikal statiivivarrel. Statiivivarre eesmärk on tagada, et see, kes seda modelli kohal hoiab, ei ilmuks häirivalt pildile (ega tema vari ka).
Kuid mitte alati ei saa sellist vaeva näha: kas difuusorit pole või puudub teine abiline, kes seda modellide peade kohal hoiaks.
See on mõnikord võimalik, kui modellid asetatakse "loodusliku" difuusori alla, näiteks puu lehestiku alla. Sellega saavutatakse samuti, et modellid saaksid välja karmist valgusest ja selle asemel pehmemat hajutatud valgust.
Kuid olge ettevaatlik: lehtede filtritud valgusel on selge rohekas toon, seega kasutage filtrit (näiteks Skylight-filtrit), korrigeerige kaamerat või filtreerige järelpildi redigeerimisprogrammi abil välja värvitoon!
(Foto: Jens Brüggemann)
Stuudiovälgusüsteem
Igaüks, kes on tõesti töötanud stuudiovälgusüsteemiga, on hiljem "viiresse" nakatunud ja ei soovi kunagi sellest loobuda; seda märkan alati minu korraldatud valgustustehnika töötubades!
Erinevalt sellest, mida paljud inimesed arvavad, on stuudiovälgusüsteemiga töötamine palju lihtsam kui arvatakse, tuleb lihtsalt korralikult selgitada põhimõtet. Kui põhimõte ja tööpõhimõte on mõistetud, saab pildistamise ajal täielikult keskenduda noortele modellidele ja täielikult ära kasutada välklambi eeliseid.
(Foto: Elli Bezensek)
Suur eelis süsteemvälklampide ees on olemasolev seadistusvalgus. Selle abil saab heade stuudiovälgusüsteemide korral valguse seadistamist täpselt teha ja valgustust juba enamiku jäädvustamiseks peaaegu 100 % kontrollida.
(Foto: Elli Bezensek)
See aga toimib ainult siis, kui seadistusvalgus on võrreldav välklambiga, mis on heade süsteemide puhul ka nii ja kui pole - reguleerimata - ümbritsevat valgust (st kui pilti tehakse pimedas ruumis).
(Skizze Elli Bezensek)
See punkt on äärmiselt oluline ja seda alahinnatakse ka paljude professionaalsete fotograafide poolt, sest ainult proportsionaalse seadistusvalguse korral välklambi valgusega saab tõesti loominguliselt töötada ja suunata valgust oma nägemuse järgi („what you see is what you get“!)
(Foto: Jens Brüggemann)
Veel üks suur eelis stuudiovälgusüsteemide puhul on suur lisaseadmete valik, eriti erinevad valgusvormijad. Nagu nimi ütleb, „vormivad“ valgust valgusvormijad, vastavalt fotograafi maitsele ja ülesandele. On valgusvormijaid, mis loovad väga pehmet, tasast valgust.
(Skizze: Jens Brüggemann)
Siis on teised, mis pakuvad väga teravat, koondatud valgust. Ja on palju selle vahepeal ja lisaks veel mitmeid erimudeleid spetsiifilisteks rakendusteks. Kokkuvõttes: peaaegu igale maitsele ja ülesandele on midagi, et saaks lasta oma loovusel vabalt voolata.
(Foto: Kay Johannsen)
On kaks erinevat tüüpi stuudiovälgusüsteeme: süsteem süsinikust ja lampidest ja süsteem, mis koosneb mitmest kokkupandavast välklambi seadmest. Süsteemis, mis koosneb generaatrist ja mitmest lambipeast, on igalt lambipealt juhtmed, mis viivad tagasi generaatrisse, mille kaudu iga lampi toidetakse.
Ainult generaator ise on ühendatud vooluvõrku. See sisaldab ka vajalikku tehnikat. Lambipead koosnevad peamiselt välgutorust, seadistusvalgusest ja jahutusventilaatorist; mitte rohkem. Komplektsest välklambiseadmest koosnevas süsteemis viib igast seadmest juhe pistikupesani; iga üksiku kokkupandava välklambi seadistamine on võimalik ja tehnikale on iga seadme sees.
(Foto: Elli Bezensek)
Generaatorpõhiste stuudiovälgusüsteemide eelised on suurem võimsus, kiiremad välgu korduvad intervallid (oluline kiirelt liikuvate laste puhul, et olulist hetke mitte maha magada!), heledam seadistusvalgus ja suurem funktsioonide komplekt.
Lisaks saab tavaliselt ühte generaatorit juhtida mitut lamppead keskselt, mida ideaalis peaks fotograafi jalgadel seisma, individuaalselt ("asümmeetriliselt"). Moodne generaator pakub reguleerimiskaalu kümnele pimendamise tasemele. See tähendab, et võimsust saab reguleerida üle 10 täis pimendusastme (9 kogu sammu) duumasse.
Asümmeetriline on loomulikult ka mitme kokkupandava välklambiseadme süsteemi üksikute seadmete juhtimine: iga seadet saab individuaalselt ja eraldi reguleerida.
Kokkuvõttes on kokkupandava välklambiseadmega süsteemidel väiksem reguleerimisulatus, nõrgem seadistusvalgus ja vähem (kogu-)võimsust, kuid üldiselt on need generaatoripõhistest süsteemidest väiksemad ja kergemad, seega kompaktsemad.
Sellest ja madalamast soetamishinnast (umbes 2 000 euro eest neto saate head 3-komplekti koos kohvriga) on need siis põhjused nende suurema levitamise jaoks, eriti pühendunud harrastusfotograafide hulgas, samas kui suured fotostuudiod eelistavad jätkuvalt generaatoripõhiseid süsteeme, kuid omades endiselt ka kokkupandava välklambi seadet „sündmuste toimumispaigas“.
Mõju avaldab otsus, millist süsteemi kasutatakse, mitte nii palju valguskvaliteedile, vaid pigem erinevused kasutusmugavuses ja funktsionaalsuses.
(Foto: Elli Bezensek)
Millele tähelepanu pöörata stuudiovälklambi ostmisel
- Kvaliteet ja usaldusväärsus maksavad, komplekt kolme peaga koos tarvikutega võib ka kompaktvälklambi versioonina maksta alla 1.000 euro, välja arvatud juhul, kui olulistest kohtadest on kokku hoidnud, näiteks viimistluskvaliteedi, usaldusväärsuse või - veel hullem - turvalisuse osas.
320-hobujõulise auto eest, mis maksaks ainult 800 eurot, ei usaldaks te ju ka! Seega kulutage pigem mõned sajad eurod rohkem ja tundke head meelt, et olete ostnud väärtusliku süsteemi, mis ei ohusta teid latentsete voolusurvedega nirvaanas ... - Ükski inimene ei ostaks autot ainult "võimsuse" (ehk hobujõudude arvu) kriteeriumil. Ohutus, sõidumugavus, kütusekulu, kandevõime, disain jne on samuti olulised ostuotsustusargumendid. Paljud müüjad aga teevad just seda ka stuudiovälklambivõrdlusi, vaadeldes ainult "võimsuse" kriteeriumi; siin mõõdetuna vattsekundites (džaulides).
Teised aspektid on aga olulisemad kui suur valgustugevus: kiire laadimisaeg, suur reguleerimisvahemik, tugev mudelivalgustus, mudelivalguse asümmeetria välklambiga jms. "Võimsus" oleks minu jaoks ostukriteeriumina viimane, sest üldiselt inimeste pildistamisel ja eriti lastefotode puhul meeldib suuri avasid kasutada (nii, et mudel on terav, taust udune); ja sel juhul on vaja vähe valgustugevust.
Kui ostate aga süsteemi üleliia võimsusega (näiteks 3 kompaktvälklampi igaüks 750 WS-ga) ning halvimal juhul veelgi väikese reguleerimisvahemikuga (näiteks ainult 4 säritusava kaudu), siis portreede puhul - isegi särituse väikseima seadistuse korral - on selge, et teil on "liiga palju valgust", et saaksite jätkuvalt avatud avaga pildistada. Eriti arvestades, et paljud kaamerad ei alga enam ISO 100 juurest, vaid neil on 200 ISO standardväärtus.
- Kvaliteet ja usaldusväärsus on kõik! Parim välklamp ei ole midagi väärt, kui see tööülesannetel ei funktsioneeri. Sageli on just need paljud "väikesed" tarvikud äärmiselt olulised. Seetõttu soovitan tungivalt kulutada veidi rohkem raha õhkuvedrustusega lambistendide eest, sest kui lambipead kogemata tõstmisel maha kukuvad, võib välgutoru kiiresti puruneda - mis toob kaasa mitmeid sadu eurosid maksva väljamineku. Samuti on oluline osa lampkottide rataste kvaliteedil.
Mõistagi ei peaks fototarvikute kotte ostma ilma ratasteta, aga ka rataste kvaliteet ja suurus mängivad olulist rolli, sest ainult stabiilsed ratastega stanged, nagu suurusega rulalaua rattad, on võimelised töötama ebatasasel pinnal (ja selle alla loen ka Saksamaa kõnniteed). Mitte kõik fotolavastused ei oma nii siledaid põrandaid nagu neid leidub fotopoodides, kus iga (ja veel kerge täiteaine algusele) kott saab suurepäraselt lohistatud! - Mobiilsus on tänapäeval kõik. Ma lendan koos välklambiga maailmas ringi, maksan regulaarselt ülekaalus tasusid, tassin seda võttekohas ühest võttepunktist teise, laadin selle universaali ja mõne aja pärast jälle välja ning kogu aeg on mul vaja seda ka raskesti ligipääsetavates kohtades kasutada. Seetõttu olen iga säästetud grammikaalu üle rõõmus, sest varustuse paljud üksikosad summaarsest tundlikust kogunevad. Seega pöörake ostu juures kindlasti tähelepanu ka kaalule ja süsteemi mobiilsusele, miks ka akutoitel mobiilse välklambi võimalust kindlasti kaaluda peaks.
Akutoitel mobiilsed välklambid
Viimastel aastatel on stuudiovälklampidele üha populaarsemaks alternatiiviks saanud mobiilsed välklambid, mis töötavad akude abil kõikjal ja sõltumatult elektrivõrgust, eriti välitingimustes.
(Foto: Jens Brüggemann)
Kõige sagedamini kasutatakse akutoitega generaatoreid, mille külge (tavaliselt kaks) valguspäid ühendatakse ja eraldi reguleeritavad on.
(Skeem: Jens Brüggemann)
Olemas on ka nn „reisipakid“, millega saab individuaalseid kompaktvälke mobiilselt välitingimustes kasutada, kuid seni pole see lahendus turul suurte koguste läbilööki saavutanud.
Mul endal on nüüdseks kolm erinevat akugeneraatorit (erinevate „kvaliteetidega“), mis näitab, kui väärtuslikuks ma hindan valgustehnilisi võimalusi, mida need mobiilsed välklambid fotograafile pakuvad.
Selleks, et, mis lastefotograafias väga oluline, olla paindlik, soovitan eelistada generaatoreid vahemikus 600 kuni 1200 WS võimsusega (väiksemate mõõtmete ja vähema kaaluga kui võimsamate generaatoreid).
Veenduge, et soetate süsteemi, mida saab ka ilma suurema vaevata stuudioväärtuslikuks generaatoriks muuta, näiteks akusid asendades toiteplokiga.
Nii lööte kaks kärbest ühe hoobiga. Ja te näete: on tohutult lõbus kasutada välklampi ja "valgusega mängida" ning seejuures olla ka pistikupesast sõltumatu!
Nii õnnestuvad ka võtted "on Location" kaugel igast pistikupesast, nagu siin suure mööblipoe mängualal!
(Foto: Elli Bezensek)
Rekvisiidid
"Rekvisiidid on vaid ebaoluline lisand, ebaoluline hea foto jaoks." Ütlevad enamik fotograafe. "Rekvisiidid on nagu sool supis, see kirss tordil." Väidan mina.
(Foto: Jens Brüggemann)
Fakt on, et rekvisiitide kasutamine, mida nimetatakse ka "aksessuaarideks", võib aidata fotograafil ideed anda ebaütlevalt fotole.
(Foto: Elli Bezensek)
Sageli puudub ilusast portreest midagi, see on lihtsalt "ainult" portree. Rekvisiitide abil saab foto pildiidee ja jutustab loo.
(Foto: Leonie Ebbert)
Sageli ei pea fotograaf isegi rekvisiitide hankimisega tegelema, sest paljud neist on lihtsalt "juba olemas", neid tuleb lihtsalt "näha" - ja kasutada. Selle fotograafi Ugandas tehtud foto puhul saab kiirelt aru, et rekvisiidid - olgu need siis isiklikult hankitud või lihtsalt "avastatud" - mõjutavad pildiideed ja võivad hilisemale vaatajale isegi väikese muigamise loo edasi anda.
(Foto: Radmila Kerl)
Kui jälgite ja pildistate lapsi mängimas õues, ei lähe kaua aega, kuni nad toovad ise mingi "huvitava" eseme (mis fotol muutub rekvisiidiks): surnud konn, elus rist. ämblik, ligunenud, maha jäänud ilutulestiku plahvatus, sile kivi, visatud kindad, murdunud oks jne.
(Foto: Jens Brüggemann)
Küsimus, milliseid rekvisiite fotovõtteks eraldi hankida tuleks, ei teki laste pildistamisel tegelikult. Iga laps toob endaga, kui ta fotograafi juurde tuleb, aga ka kui ta külastab sugulasi või kohtub mängukaaslastega, kaasa oma (hetke lemmik)mänguasja.
(Foto: Jens Brüggemann)
Sellegipoolest võib olla mõistlik, kui teil on soovi pildistada last, hoida oma stuudios mõningaid pisiesemeid mängimiseks varuks. Kuigi lapsed armastavad hullupööra oma lemmikmänguasju, on nad alati väga õnnelikud, kui neil on võimalus mõneks ajaks mängida uue mänguasjaga, mida neil kodus pole.
Siis visatakse oma lemmikmänguasi kiiresti "nurgatagusesse" ja pühendutakse tundideks uuele mänguasjale. Ideaalne fotograafile, et märkamatult ja igal juhul talutavalt jäädvustada lapse mängimist intensiivsete portreede jaoks.
(Foto: Jens Brüggemann)
Aksessuaarina ei pea kasutama ainult mänguasju; lõppkokkuvõttes sobib kõik, mis on pildil nähtav ja millegi kujutamisel ja lisaks ei ole see fotograafi poolt ära koristatud (või spetsiaalselt foto jaoks sisse toodud), aksessuaariks. Kuigi inimesi tavaliselt ei pildistata söömise ajal, sündis minu poja ja minu Dortmundi loomaaia väljasõidu ajal friikartulite söömise ajal nii armsaid "grimasse", et ma ei suutnud vastu panna ja pildistada.
(Foto: Jens Brüggemann)
Väga pea kaotab peaaegu iga laps oma pelguse fotograafi suhtes ja ootab rõõmuga (vähemalt hetkeks) innukalt pildistamiseks, kui palutakse temal oma lemmik-teddy (või -jänes, -tiiger, -part, -hiir, ...) mudeliga koos seista.
(Foto: Jens Brüggemann)
Kui te ka veel kasutate lapse otsekohesust, ausust ja muretust ning püüate noort modelli väikese kingitusega (tänutäheks fotosessioonist) "ennast läbi mänguga" meelitada, siis on laps kindlasti lühikest aega rohkem või vähem kannatlikult kaamera ees poosetamas! Kuigi mitte enne, kui ta küsib teilt pidevalt, mis kingitus see siis on ...
