Osa 1: Sissejuhatus
Osa 2: Sobiv varustus
Osa 3: Lõbusad fotosessioonid
Osa 4: Beebikõhust teismeliseni
Osa 5: Siseruumides pildistamine
Valgustamisnipid
Lapsed (kodu-) stuudios
Fotod enda kodus
Sisemäng
Osa 6: Välifotod
Osa 7: Pereelu
Osa 8: Näpunäited ja nipid (I)
Osa 9: Näpunäited ja nipid (II)
Osa 10: Lastefotode arhiveerimine, toimetamine ja esitlemine
Tekst: Jens Brüggemann
Fotod pärit: Jens Brüggemann (147), Leonie Ebbert (44), Elli Bezensek (61), Radmila Kerl (26), Ramona Prosch (5), Kay Johannsen (4)
Skitsid: Jens Brüggemann (27)
Osa 5: Siseruumides pildistamine
Valgustamisnipid
Kui soovite teha siseruumides meeldivaid fotosid, peaksite esmalt analüüsima kohapealse valgustuse tingimusi ja otsustama seejärel, millist valgustust valite.
(Foto: Jens Brüggemann)
Tavaliselt ei ole olemasolev siseruumide valgustus piisav ega sobiv, seega peame sageli kasutama täiendavaid valgusallikaid, et vähemal või rohkemal määral olemasolevat (nõrka) valgust paremaks muuta. Ühe võimalusena saab kasutada süsteemvälklampi. Seda kasutatakse nagu sisseehitatud välku, kuid see tekitab päris inetuid otsevari, mistõttu tuleks seda kasutada ainult siis, kui pole saadaval valgeid peegelduspindu (nagu lagi või sein) kaudseks välklaks.
(Foto: Elli Bezensek)
Parem on suunata (liigutatav) välklambi peegeldur valgele laele või seinale või spetsiaalselt üles ehitatud valgustile (mõned mudelid, nagu California Sunbounce, saab adapteri („Grip Head“) abil statiivile kinnitada).
Nii tekib õrn valgustus ülevalt, kuid mõnikord võib see kaasa tuua varjud silmaalustes, nina all ja lõua all modelil.
Kui lisaks kaudselt kasutatud välklambile kasutatakse suurt aknaala väljastpoolt tuleva valguse pehmendamiseks, saavutatakse järelkasvu ilus ja tasakaalustatud valgustus. Selles fotos oli minu poja vasakul pool suur aken ja ma välkusin lisaks oma Nikon SB900 süsteemvälklambiga valgele laele.
(Foto: Jens Brüggemann)
Tasakaalustatud valgustuse saavutamiseks peab välklambi osakaal olema võimalikult väike, see tähendab, et välklampi kasutatakse ainult valgustamiseks, samal ajal kui olemasolevat valgust (kas siis aknast sisse paistev või ka kunstlik ruumivalgus nagu laevalgustid või lambid jne) samuti ära kasutatakse. Selle saavutamiseks on parim valida kaameral (eelista manuaalset režiimi!) võimalikult avatud ava (seada väike ava väärtus!), määrata piisavalt pikk säriaeg (mis vastab sellele, mida suudate käest hoida, näiteks 1/60 sekundit) ja valida ISO-tundlikkusel kõrge väärtus, mis aga ei tohiks olla liiga kõrge kõrgete ISO-väärtuste korral kaameramüra tõttu (mõnedel mudelitel tekib märgatavalt ebameeldiv müra juba 400 ISO juures, teiste kaameratega aga alles 3200 ISO juures, vt peatükk 2: Sobiv varustus).
Selles fotos seadsin oma Nikon D3 ISO-tundlikkuse kõrgeks 1250-ni. Sellel kaameramudelil võimaldab see endiselt selgeid fotosid ilma pildimüraga (ava 4, säri 1/125 sek.). Valgustamiseks välkusin kaudselt spordisaali (kõrge) lae suunas, samal ajal tulvasid lisaks välklambile ja olemasolevale saalivalgusele ka vasakul rühma juures olevad aknad päevavalgust.
(Foto: Jens Brüggemann)
Kui otsevälku ei saa kasutada, saab kaudset välku suunata ka akna vastu, selle tõttu peegeldab aken valgust tagasi peaaegu nagu peegel. Tulemuseks on üsna kõva külgvalgus, mis aga ei ole eriti häiriv, kui töötada TTL-juhtimisega võimalikult avatud ava ja pikema säriajaga, et ära kasutada ka juba olemasolev valgus.
(Foto: Jens Brüggemann)
Või võib alternatiivina valguse kasutamiseks kasutada ainult väljaspoolt pärit päevavalgust! Üsna tavaline võimalus fotode tegemiseks nõrgalt valgustatud siseruumides:
Valime lapsemodelli jaoks pildistamise asukoha lähedal suure aknaga ala. Kui ei soovi välku kasutada, jääb alles ainult kõrge ISO-tundlikkuse valimine, et vältida värisemise ohtu.
Selle foto autor, nagu vasakult pildi servast selgelt näha, tõmbas suure akna kardinad kõrvale, et tuba satuks võimalikult palju valgust. Lisaks pildistati kõrge ISO-väärtusega (800 ASA), mis aga suurendab piltide suurendamisel märgatavalt pildimüra (Canon EOS 350D, 1/60 sekundit, ava 5,6).
(Foto: Elli Bezensek)
Lapsed (kodu)stuudios
Stuudiolampide abil saame luua erinevaid valgustusolukordi. Valgusvormijate lai valik, mis vastutavad selle eest, kas valgus (ja seega ka vari) on kõva või pehme, aitab meil teostada oma ideid. Eriti mustvalge fotograafia jaoks on välgusüsteem tänu sellele, kui täpselt saab valgust reguleerida, suurepärane abivahend.
(Foto: Elli Bezensek)
Välklambi võimsus (mõõdetakse jaulides või vatt-sekundites) määrab, kui palju valgust väljastatakse. Sellest sõltub ka meie kaamera juures reguleeritav auk (mõõdetud käsilevi mõõtjaga). Näiteks: Kui välklambi väljalaskmine annab auku 11, siis on soovitud kasutamine näiteks auku 4 võimalik vaid juhul, kui seadet saab vähendada veel 3 avaastme võrra. Kui see pole võimalik (nt kuna välklamp ei võimalda nii suurt vähendamist), jääb ainult välklambi kaugust mudelist suurendada.
Sest valgus väheneb kvadratuurselt kauguse suurenemisega, mis tähendab, et kauguse kahekordistumine mudelist välguploki puhul tingib välklambi võimsuse veerandi vähenemise. Meie eeloleva näite korral kahekordse kauguse korral asemel auk 11 oleks nüüd ava 5,6. Kuna välklambi jaoturi (koos paigaldatud valgusvormijaga) kauguse muutmisel muutub ka valgusjõud, on alati parem reguleerida seadme võimsust seadme enda juures, mistõttu välklampe suure reguleerimisulatusega (suur reguleerimisulatus oleks näiteks üle 10 ava) on soovitatav osta.
Siis oleks fotograafidel täielik vabadus, kasutada vähe või palju teravussügavust, välklambi abil oleks mõlemad võimalikud. (Nikon D2X, 1/125 sekundit auku 9)
(Foto: Elli Bezensek)
Pildid enda kodus
Kodus
Siin on noortel mudelitel koduväljak, siin tunnevad nad end hästi, siin on neil kõik olukorrad ja peidud teada, siin on nemad need "staarid". Nende algne kohmetus fotode tegemise ees, mis võõras keskkonnas saab olema palju suurem kui kodus, asendub kiiresti laste tungiga tutvustada "võõrale" palju lahedaid leluasju, mida jõulud võisid hiljuti tuua.
(Foto: Jens Brüggemann)
Rekvisiitide hiiglaslik valik (kogu lastetuba on sellega täis!) muudab lapse hõivamise fotograafi jaoks lihtsaks, ...
(Foto: Jens Brüggemann)
... looma pildiidee ja pakkuma ka fotodele mitmekesisust.
(Foto: Elli Bezensek)
Hoolitsege aga selle eest, et kui pildistate kodus, et ebatraktiivne taust (ämblikulabidas, pistikupesa jne) valitavate pildistamisnurkade abil ei satuks kaadrisse. Muu võimalus selliste ebavajalike esemete (või ka mitte-fotoandevate mööbliesemete jne) eemaldamiseks on kasutada kergeid teleobjektiive, mida kasutatakse avatud või peaaegu avatud auguga.
Tulemuslikud ebateravused pildi taustal muudavad hiljem foto vaatajale peaaegu võimatuks ära tunda, mis taustal asus.
(Foto: Jens Brüggemann)
Kui teleobjektiivide kasutamine pole võimalik, näiteks kuna ruumid on liiga väikesed, jääb ainult võimalus vältida korteri sisustamist fotodele, kas mängida mööblitõstjaid ja panna kõik ebameeldiv kõrvale või valida fotosessiooniks neutraalseid kohti, mis ei kõrvale juhata ega sega põhietendust. Näiteks võib see olla paljas sein (siin diivani kõrval) ...
(Foto: Jens Brüggemann)
... või lihtsalt põrand:
(Foto: Jens Brüggemann)
Igas, isegi kõige pisemas korteris leidub kohti ja nurki, mida saab osava pildiraami valikuga, avatud ava kasutamisega või natukese koristamisega sobivaks foto taustaks muuta! Ja ehk aitab ka järglane natuke koristamisel kaasa ...?
(Foto: Jens Brüggemann)
Sisehall
Sisehallisport hõlmab tavaliselt üsna keerulisi ja eelkõige erinevaid valgustingimusi. Ükski spordisaal ei ole samasugune, mõned neist on suurte akendega, kust päevavalgus palju sisse voolab, teised aga omavad vaid mõningaid või väikesi aknaid ning vajavad seetõttu rohkem kunstlikku valgust.
See omakorda võib väga palju kõikuda: Olen teinud pilte saalides, kus olen seadistanud oma kaamera päevalambivalgus tasemele ja saavutanud sellega suurepäraseid tulemusi, samas kui teistes oli kasutusel vanad luminofoorlambid, mis olid nõrgemad ja valgus temperatuurilt kõikuvad. Lühidalt öeldes ei saa ma siin anda üldist soovitust kaamera sätete kohta.
Enne oluliste fotode tegemist testige kindlasti kohapealseid valgustingimusi!
(Foto: Jens Brüggemann)
Sisehallisporti pildistamiseks sobivad eelkõige objektiivid, mis on võimalikult valgustundlikud, kuna eriti spordi ajal liiguvad lapsed kiirusega, mis teeb fotode tegemise säriajaga 1/60 sekundit või kauem võimatuks, kui soovite laste pildid teravad saada. See foto näitab minu poega batuudil hüppamas. See oli tehtud 1/250 sekundi säriajaga käsitenäidisega (105mm, ava 4,0) ja sobiva peegelduspinnata, ilma välklambita (vastutasuks 6400 ISO kasutades).
(Foto: Jens Brüggemann)
Enamasti pole võimalik süsteemvälku suunata kaudselt valge katte alla, esiteks seetõttu, et spordisaalide laed on liiga kõrged ja teiseks, et need pole sageli valged. Ja otse asetades tekivad - kahjuks - inetud varjud, mis ei näi just professionaalsed (vt näidet).
(Foto: Jens Brüggemann)
Kaasnev joonis:
(Joonis: Jens Brüggemann)
Kuna spordisaalides tuleb pildistada paratamatult ilma välklambita, muudavad fotod palju loomulikumaks:
(Foto: Jens Brüggemann)
Välklambi mittekasutamisel suureneb aga oht, et pildid muutuvad kiiresti uduseks. Välklambi eelis on see, et see "jääb lapsi liikumast", isegi pikemate säriaegadega. Välklambi kasutamata jätmisel see efekt aga puudub, ning meil on ainus võimalus laste teravaks jäädvustamiseks võimalikult lühikese säriajaga.
See foto selgitab, et seda liigutusefekti saab kasutada, näiteks et näidata, millise dünaamikaga tegevustööd tehakse. Siin tahtsin näidata, kui suure jõuga noor väravavaht palli lükkab. Väravavaht on teravalt jäädvustatud, pall aga lendab täie jõuga minema, mille vaataja kohe puhaste efektide abil märkab.
(Foto: Jens Brüggemann)
