Professionaalne valgustustehnika ja valguse juhtimine: Osa 7 - Kaameraseaded stuudio- ja mobiilsete välklampide jaoks

Kaamera seaded stuudio- ja mobiilsete välgusüsteemidega töötamisel

Paljud fotograafid on harjunud laskma kaameral teha peaaegu kõik seaded. See "muretut komplekti" toob enamikes (tavalistes) olukordades kaasa kasutatavaid tulemusi, kuid on piisavalt eriolukordi, kus automaatika annaks valed tulemused.

Ka välgusüsteemide abil pildistades tuleb hüvasti jätta "automaatrežiimiga". Pildistatakse käsitsi. See pole aga eriti keeruline, nagu järgnevad selgitused näitavad.

Joonis 7.1: Kes töötab stuudiovälgusüsteemidega, peab pöörama tähelepanu oma kaamera seadetele, et tulemused vastaksid ootustele. Kuid need pole eriti keerulised ja muutuvad juba mõne fotosessiooni järel rutiiniks. Iga fotosessiooni alguses tehtav lühike kontroll näitab, kas kõik on õigesti seadistatud.



(Foto ©: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)

Tavaliselt soovitatakse järgmised kaamera seaded:

Joonis 7.2: Siin on loetletud tavalised kaamera seaded välgusüsteemidega töötamiseks. Olenevalt olukorrast (näiteks erinev on see, kas pildistan pimendatud stuudios või segavalguses) ja nõuetest (näiteks spordifotode tegemisel või väljas pildistamisel) võivad olla vajalikud erinevad kaamera seaded, et saavutada soovitud efekt.

1. Fotograafilistel eesmärkidel konstrueeritud välgusüsteemid toovad esile valguse, mis vastab keskmisele päevavalgusele 5.500 Kelvinit. Seetõttu tuleks kaamera valge tasakaal seada päikese sümbolile. Professionaalsed välgusüsteemid tagavad konstandse värvustemperatuuri ka võimsuse muutustega (-vähendustega). See pole alati nii odavate välgusüsteemide puhul, nagu neid sageli internetis pakutakse.
   
   Valge tasakaalu seadistamine automaatsele oleks vale; see viib kõikuvate ja valede tulemusteni. Muu valge tasakaalu seadistus võib olla asjakohane, kui soovite saavutada teatud efekte (nt värvimuutusi).

Joonis 7.3: Eriti reklaamifotode puhul on oluline, et toote värvid oleksid võimalikult autentsed ja näiteks kate tuleks hästi esile. See on eriti oluline siis, kui pildistatakse palju tooteid, mis peaksid kokku trükitama kataloogi. Seal ei tohi värvi temperatuur muutuda. Konstantne päevavalguse temperatuur ka pikaajalisel kasutamisel on seega oluline kriteerium professionaalsele välgusüsteemile. Kaamera fikseeritud valge tasakaalu seadistamine päevavalgusele (päikese sümbolile) tagab kaamerapoolselt (värv-) stabiilsuse.



(Foto © 2013: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)

Joonis 7.4: Siin muutsin kaamera valge tasakaalu erandkorras. Päikese sümboli asemel seadsin lambipirni sümboli. Ainult nii sain tagada, et taustal olev vari, millele välku lasti, näib külmem (sinakas). Et modell ei saaks värvikõrvalekallet, valgustasin seda eelseadistuse valgusega. Nii saab saavutada värvimuutusi puhtalt fotograafilisel viisil; ilma järeltöötluseta!



(Foto © 2011: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)



Kes soovib täpset käitumist järgida, seda suunatakse minu uuele fotoõpikule "Modellifotograafia: professionaalsed teadmised ilu-, moe- ja erootilisest fotograafiast" (8 GB meisterdamisvideodega DVD-l, sealhulgas üks selle lähenemise kohta) (mitp kirjastus, 39,95 eurot, ISBN 978-3826692123).

2. Mõned välguühikud võiksid isegi paljude DSLR-kaamerate järjestikuse pildistamiskiirusega sammu pidada, kuid suurema välguvõimsuse korral pole see realistlik. Seega: Seadistage üksikkaadrine kiirus; välja arvatud juhul, kui pildistate liikuvaid objekte, kus soovite, et nii kiire välkusüsteem pildistaks nendega lühikese vahemaa tagant kordamööda.
   
   
3. Tavaliselt valitakse madalaim ISO-väärtus, kuna see tagab parima pildikvaliteedi (pole müra).
   
   Siiski tuleks hoolitseda selle eest, et kasutate "tegelikke" ISO-väärtusi, mitte näiteks seadistust "L1.0" (või sarnane märge). Samal ajal vastaks see seadistus küll ühele avaväärtuse astmele vähendatud ISO-väärtus; kuid pildikvaliteet halveneb märgatavalt.
   
   Joonis 7.5: Kasutage ainult hädaolukorras: Seadistus L 1.0 vastaks küll tehniliselt 50 ISO-le. Kuid halvema kvaliteedi tõttu eelistatakse kõrgemat tegelikku ISO-väärtust (ISO 100; mõnedel Nikon-DSLR-idel ka ISO 200). Päikesesümbol (pildi paremas servas) näitab, et valge tasakaal (WB) on seadistatud päevavalgusele.
   
   
   
   (Foto © 2013: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
   
   
   
   Ometi on piisavalt olukordi, kus valitakse teistsugune ISO-seadistus. Näiteks kui fotol peaksid selgelt nähtavad olema veel (nõrgemad) muud valgusallikad ja pikem säriaeg viiks pildi hägustamiseni. Otsustav on see, et välguühik omaks suurt reguleerimisulatust ja saate pildistada ka väikse välguvõimsusega.
   
   
4. Välguühikute kasutamisel pildistatakse käsitsi režiimis. Kolm säritusparameetrit aeg, ava ja ISO-tundlikkus seatakse käsitsi. Kuna toodate ise "valgust", lisandub neljas parameeter: (piiratud valikuga) välgu intensiivsus.

Pilt 7.6: Kui te ei soovi toetuda üksnes olemasolevale päevavalgusele (näiteks sellepärast, et suvel otsest päikesevalgust kasutades tekivad äärmiselt tugevad kontrastid) või soovite lisavalguse kasutamiseks loovatel eesmärkidel, siis lisaks kolmele säritusparameetrile säriaeg, avaja ISO-tundlikkus tuleb lisada veel parameeter välklambi intensiivsus. Erinevalt paljudest algajatest, vajatakse õues päevasel ajal päikesevalgusega "sammu pidamiseks" väga palju valgust (kontrastide ohjamiseks!).

Selle fotosarja jaoks (mille lõin ühele erootika kalendrile ja pildistasin palavas päikese käes augustis) kasutasin kahte generaatorit: üks võimsusega 2 400 WS ja teine võimsusega 1 200 WS. Sisetingimustes aga on vastupidi: kuna siseruumides on niikuinii "suhteliselt pime", on vaja ainult vähe valgust, et see muuta "piisavalt heleks".



(Foto autor: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)

Kamera automaatika (hoolimata sellest, kas programmi-, aeg-või avaprioriteedi automaatikat kasutatakse) mõõdaks olemasolevat püsivalgust (sealhulgas välklambi pidevat valgust), mis viiks vale särituseni, kui lisaks saab vilkuma lülitatud.

5. Välgu sünkroniseerimisaeg kaameratele viitab süsteemivälguvälkudele. Kuid see ei kehti sageli stuudio- või välitingimustes kasutatavate välklambisüsteemide puhul, mis tihti annavad väga tugeva välguvõimsuse. Sageli näidatud välgu sünkroniseerimisaeg 1/250 sekundit võib selles olukorras vilklambi kasutamisel olla liiga lühike (osa pildist muutuks mustaks). Seetõttu soovitatakse valida sünkroniseerimisajast lühem säriaeg. Mõnikord töötab isegi 1/200 sekund, kuid ohutuse tagamiseks tuleks eelistada pikemat säriaega. Soovitatav on kasutada 1/125 sekundit, kuigi tavaliselt võib toimida ka 1/160 sekundit.
   
   Värisemise hägivõimalus on igal juhul ebaoluliselt väike (ja seda ainult segavalgussituatsioonides on potentsiaalselt oluline): piiratud valgusega ruumis ilma muude valgusallikateta jäätub lühike välk iga liikumise; isegi mitme sekundi või isegi minutite pikkuste säriaegade korral.

Pilt 7.7: Pimedas ruumis jäätub välk iga liikumise. Kaasaegsed välklambid saavutavad väga lühikesi vilkumisaegu (t0.5) 1/20 000 (näiteks broncolor "move") või isegi 1/25 000 sekundit (näiteks Profoto "Pro-B4"). Et püüda trampoliinis hüppavat sportlast täiesti liikumisedeta, pole selliseid ultralühikesi välguvälke üldse vaja.

Kuigi välgu võimsus sõltub mitte ainult intensiivsusest, vaid ka välgu kestusest, toimub see kõik tuhandiksekundite mõõdus. Täiesti piisav enamiku fotograafiliste ülesannete jaoks, isegi kui sul pole kumbagi eespool mainitud seadmest. (Äärmiselt lühikesed välkude vilkumisajad on olulised ainult siis, kui soovid tabada püstoli kuuli lendu).

Pilt 7.8: Mõlema neoonlampi väga nõrka valgust püüdmiseks kasutasin suhteliselt pikka säriaega (1/8 sekundit).



(Foto autor: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)

Pilt 7.9: Muus osas pimedas stuudios tagas välguvalgus, et modellid oleksid piisavalt teravad.

6. Ava on fotograafi loov element. Valik mõjutab teravussügavuse ulatust. Portreede puhul eelistatakse sageli suurt ava (suur avamine, väike avanumber, vähe teravussügavust). Reklaamtoodete fotode puhul eelistatakse siiski väikest (väike avamine, suur number, suur teravussügavuse ulatus).

Pilt 7.10: Toodefotode puhul, kus on oluline, et kogu motiiv oleks selgelt ja selgelt (ja teravalt) äratuntav, kasutatakse väikseid avasid (siin oli see ava 22). Selle pildistamiseks kasutasin 2,8/105mm mikronikorut.



(Foto autor: 2012 Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)

Pilt 7.11: Selle pildistamiseks kasutasin sama objektiivi avaga 4,5.



(Foto autor: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)

Väga paljud fotograafid käituvad kahjuks järgmiselt: nad lülitavad välgu sisse, jätavad tõenäoliselt eelnevas pildistamisel seatud võimsuse seadmata ning seadistavad oma ava vastavalt sellele. Paremini oleks mõelda, millist efekti soovitakse saavutada ja milline ava selleks kõige paremini sobib. Kunstvalguse võimsust reguleeritakse vastavalt.

Pilt 7.12: Portreede kujundamisel mängib ava olulist rolli. Kui kasutada peamiselt lahtist ava, saavutatakse ilus teravus-ebateravusüleminek. Oluline on see, et fookus oleks suunatud pildistatava isiku silmadele. Foto tundub udune, kui silmad pole teravad. Kui aga vaid silmad on selged ja ülejäänud pilt on udune, peab pildi vaataja selle endiselt teravaks. Nikon D4 koos 2,0/200mm NIKKOR-iga. 1/125 sekundit, ava 3,5, ISO 125.



(Foto autor: 2013 Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)

Pilt 7.13: Beauty-Dish on mu eelistatud valguse kujundaja väljendusrikaste naiste portreede jaoks. Siin kasutasin broncolori P-Softi. Sellel pole valget, vaid hõbedast sisekülge, mis muudab valguse veelgi "teravamaks".

Joondus 7.14: Ühtlase tausta valgustamiseks (ilma üleminekuta) on vaja kahte taustavalgustust (kasutasin siin kaht softboxi). See kehtib eriti ka valge tausta puhul, sest kui see ei saa piisavalt valgust, muutub see kiiresti halliks valge asemel. Et mudelit valgustaks ainult peavalgus ega ka taustavalgus, peab mudeli ja tausta vahel olema piisavalt suur kaugus. Vähemalt 1,5 m on soovitatav.



(Foto © 2013: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)

Märkus

Selge peab olema see fakt: töö käigus välklampidega tuleb DSLR-kaameral teha mõned konkreetseid seadistusi (säriaeg 1/160 sekund või kauem, manuaalne seadistus), kuid see ei piira kindlasti fotograafi loomingulist vabadust. Vastupidi! Tõepoolest, peame kasutama sellist säriaega, mis tagab, et fotod ei muutu osaliselt mustaks. Siiski saame teatud piires "mängida" ajaga: mitmest minutist (või teoreetiliselt ka tundidest) kuni 1/160 sekundini. (Olenevalt välklambi komplektist ja mudelist ning kasutatavast välguvõimsusest võib see olla kuni 1/200 sekundini).

Siiski peaksite teadma, et välklambi kasutamisel peame eristama olemasoleva püsivalguse ja kasutatud välklambi mõjusid kolme kaamera säritusparameetri variantide muutmisel:

• ISO-tundlikkuse muutused mõjutavad nii püsiva- kui ka välklambi valguse mõju.

• Ka ava reguleerimise muutused mõjutavad pildi heledust: nii püsiva- kui ka välklambi valguse mõju.

• Ent säriaega muutes mõjutab ainult püsiv valgus pildi heledust! Kui säilitatakse lubatud vahemikus (1/160 sekund kuni mitu minutit), ei mõjuta säriaega muutmised välgu valguse heledust.

Tuleb arvestada, et püsiva valguse ja välklambi mõjud segavalgustingimustes moodustavad pildi heleduse. Säriaega muutes nihutavad selle osakaalu: mida pikem on säriaeg, seda rohkem püsivalgust langeb sensorile (sama välgu valguse osakaalu juures).

Eelvaade

Parim välklamp ei oma tähtsust, kui seda ei kasutata efektiivselt ("õigesti tegemise asjad") ja efektiivselt ("asjade õigesti tegemiseks"). Mida peaksime veel teadma välklampide kasutamisest, saate teada järgmisest selle õpetuse osast: „Nõuanded stuudio- ja väljasvälklampide kasutamisel“!