Pilvede eemaldamine - see pole kunagi olnud lihtsam (sh nõuanded salvestamiseks pintslina)

On pilved pildilt välja lõigata üllatavalt lihtne.



On palju erinevaid meetodeid, mida saab selleks kasutada. Üks lihtsamaid neist on kasutada Taust-kustutustööriista.

Oluline on, et valik Eesmises värvitoonis kaitse oleks Valikute paletil sisse lülitatud.





See tagab, et valitud värv - selles juhul pilvede valge - jääb muutustest kaitstuks.

Kasutades Pipeti, mida saad kutsuma hoides Alt-klahvi all, saad valida säilitatava värvi. Lihtsalt klikka valgele pilvealale.

Tolerantsusväärtus peaks olema eelseadistatud 100 protsenti. See tagab, et saad kõik sinisel toonil olevad elemendid sellest pildist eemaldada.

Üleminek, ehk säilitamise määramine, peaks olema piiratud Kord.

Samuti peaksid esmalt eelseadistama piiride valiku. Siin on ennast õigustanud valik Ei järgne üksteisele.

Selleks et saaksid sellest pildist tausta eemaldada, pead omama konverteeritud või kopeeritud kihti. Vajuta Ctrl+J, et luua kiht koopia.

Allpool selle kihi koopiat loo parim uus kiht. Seda saad teha lihtsalt hoides all Ctrl-klahvi ning klõpsates Uue kihi loomise ikoonile Kihtide paletis.

See veel tühi kiht täida lihtsalt värvi või üleminekuga. Mina kasutasin selleks Ülemineku tööriista ja valisin sobiva ülemineku paletist.

Nüüd peaks su kiht pärast ülemineku tõmbamist välja selline välja nägema. See taust hakkab välja tulema freesimisprotsessi käigus.

Nüüd vali uuesti Tausta-kustutustööriist. Aseta pintsel nii, et rist püüab täpselt märgistada värvi, mida eemaldada soovid. Pilvepildi puhul oleks selleks sinine värv.

Sa võid sel hetkel juba tausta eemaldada. Selle tööriista puhul sa ei pea piirduma väikese pintsliga ja võid julgelt valida suurema pintslitipu.

Selle suure pintslitipuga saad nüüd pildi peal joonistada ja sinised väärtused eemaldatakse sellest kustutist.

Väiksema Tolerantsusega väärtuse korral poleks väljalõige nii puhas. Võrdluseks vähendasin selle väärtust ajutiselt 20 protsendini ja kustutasin sellega tausta. Pilveäärtes on selgelt näha sinised servad.

Pärast terve pilvefoto töötlemist peaks see nüüd välja nägema umbes selline nagu järgneval pildil. Taustavärv pärineb üleminekust, mis tehti allpool olevale kihile.

Kui lülitad kõik need kihid välja, jääb alles vaid väljalõige.

Et väljalõike tulemusi paremini hinnata, saad muuta ka Taustavärvi või joonistada uue ülemineku.

Kui soovid luua ülemineku, võid valida olemasolevast galeriist sobiva ülemineku ja seda vajadusel kohandada. Selleks tee lihtsalt topeltklõps soovitud värviüleminekul ja jõuad nii dialoogiboksisse Ülemineku muutmine. Seal saad siis luua kohandatud värve.

Kui üleminek on vastavalt sinu soovidele kohandatud, saad selle ka hilisemaks kasutuseks püsivalt salvestada. Selleks tuleb lihtsalt määrata nimi ja kasutada salvestamisfunktsiooni dialoogiboksis.

Seda uut üleminekut saad kanda üleminekul kaasa raiutud kihi alla.

Vabastatud motiive saab kombineerida ka teiste piltidega. Selleks avan järjest ühe uue pildi. Eesmärk on anda sellele pildile veelgi rohkem dünaamikat.

Et need pilved saaksid uude pilti kanda, lähen tagasi vabastatud kihile, haaratud Liigutamise tööriistaga ja lohistan pildi lilledega dokumendis, lohistades seda hiire vasaku nupuga all hoides lillefotol olevale sakile.

Nüüd peaks Photoshop lülituma lillefotole. Seal lasen kihi vabaks, tõmmates sõrme vasakust nupust eemale.

Nüüd saan pilti lihtsalt õigesse kohta liigutada.

See paigutatud kiht tekitab aga uue probleemi. See katab peamotiivi ebasoodsalt ja "udu" pildil sõna otseses mõttes. See udu saab aga Kihilõike maski abil peita. Lihtsalt asetad uuele pilvefotole uue, tühja Kihilõike maski.

Seejärel saad pehme Pintsliga ja musta värviga sellele Kihilõike maskile joonistada ning seeläbi pilveudu lillede eest ja päikesa paistmistsoonis varjata.

Võimalik oleks ka uuesti tausta eemaldada koos Tausta-Kustutajaga. Kuid see meetod ei toimi selles motiivis piisavalt hästi, sest lillede värvidega taust on keerulises vahetuses ja seega on raske või võimatu kindlaks teha, millist värvi pildilt eemaldada. Näiteks kui määratled punase värvi kaitstava esiplaanivärvina, kaitseb see motiivi ainult osaliselt selle tähistatud seadistusega. Teised naaber värvid muutuvad endiselt pool-läbipaistvaks.

Kui aga seada Tolerants Tausta-Kustutaja puhul madalamale, umbes 20 protsendile, on tulemus juba märgatavalt parem.

Nii pildi korrastamisega ja Tausta-Kustutaja Tolerantsi varieerimisega saab samamoodi eraldada lilled taustast. Tulemus ilmneb, kui näiteks uuesti lisada taustakiht koos Gradienti või ühevärvilisega.

Pärast peamotiivi puhtaks tegemist saab pilvekiht veel lillede taha Kihipaletis tõsta.

Järgmise motiivi abil saab veel kord näidata Tausta-Kustutaja toimimist. Probleem seisneb siin aga motiivis endas, mis on tuhmide värvidega maalitud. Raskendav asjaolu on see, et sellel taeval on juba varjuvärvide vahemik heledast tumedani.

Alustuseks tuleb ka see pilt uuesti dubleerida Ctrl+J. Alumine algkiht saab ajutiselt peidetud ja duplikaadi ning peidetud kihi vahele saab luua uue tühja kihi.

See tühi kiht täidetakse uuesti Gradientiga. Seejärel saab kutsuda uuesti Tausta-Kustutaja välja.

Järgmiseks tuleb seada Esiplaanivärv nii, et kaitstav värv oleks eelnevalt määratletud. Sel eesmärgil saate klõpsata kahel klõpsul esiplaanivärvile. Avaneb dialoog Värvivalija, kust saab kaitstava värvi pildilt määrata või otse dialoogis seadistada.

Kui värv on valitud, võite klikkida taeva sinisel alal ja sealt välja kustutada tausta.

Vabastatud pilvi saab seejärel taas teisele dokumendile liigutada ja seal kasutada. Selleks võite pilvekihi peal teha lihtsa paremklõpsu ja valida Duplikeeri kiht.

Selles dialoogis saate määrata, millises praegu avatud dokumendis koopia luuakse. Samuti saate selles dialoogis määrata sobiva kihi nimetuse, mis pärast kinnitamist avatud dokumendis saab.

Kinnituse järel on vabastatud pilt valitud dokumendis.

Vajadusel tuleb pilt liigutada või muuta suurust.

Veidi elegansem on esmalt valida taustakiht. Kiire valimise tööriista abil saab seal siis valida taeva.

Valiku abil lood nüüd sellele kihile kihvmaski. Selleks klõpsa aktiivse valikuga lihtsalt kihipaleti allosas asuvale kihvmaski ikoonile. Mask luuakse nüüd.

Maski eesmärk on aga õige pildiala varjata, seega tuleb see ümber pöörata. Selleks vali lihtsalt kihi mask diminutiiv ja pööra see abil Ctrl+I.

Pärast seda võivad pilved jälle ilmuda ja maastikuga samal päeval olla kihiliselt paigas. Lisakihile, mis asub kihistamise virnas kõige alumisel kohal, luuakse uus üleminek. See peaks siis olema umbes selline:

Pilvekiht saab nii liigutada, et see integreeruks paremini pildiga. Varjundi või helendaja abil saab pilve struktuuri osaliselt heledamaks või tumedamaks muuta.

Väiksemate pildimõõtmete tõttu esile kerkinud lõigatud pilved saab jälle kihvmaski abil varjata.

Saad sel viisil kasutada mitut pilvekujundust veel realistlikuma või dramaatilisema välimuse saamiseks. Siin kasutan uuesti pilvi meie esimesest pildist. Kuna need meeldivad mulle üldiselt paremini, kasutan ainult neid, et täita taevas ja jätan esmalt lisatud pilvekihi peitu. Mõõdan pilvekihi veel veidi, et see sobiks paremini maastikupildiga kokku.

Pilvi saab täiendavate filtrimenetlustega edasi kujundada. Näiteks saab kutsuda esile sättekihi Toon/Küllastus.

Nii saab värve tugevdada …

… või sättekihiga Kraadikõverad kogu ilmet tumendada.

Kui pilved tunduvad näiteks veidi mürased, saab pilveobjekti paremklõpsuga muuta nutikaks objektiks.

Nüüd saab sellele kihile rakendada arvukalt filtreid, ilma et see oleks hävitatud.

Kõik tehtud sätted saab uuesti tagasi võtta, peites silmamärgi enne filtri sissetulekut kihipeegli kaudas või klõpsates kaks korda sisselülitamiseks.

Äärmiselt kasulik on ka võimalus salvestada lõigatud pilvepilte harjaettevõtete abil. Liigun tagasi oma algpildile ja lülitan sisse ainult pilvekihi. Valimisriistaga märgistan ala, mis tuleks harjaks salvestada.

Harja loomiseks valikust liikudes sisestan Muuda>Harjaettevõtte loomine.

Sellega avanevas dialoogiboksis saan sellele pintslile nime määrata.

Nüüd katsetan seda uut pintslit uuel kihil. Algsest vabastatud pilvedest loobun. Avan pintsli abivahendi. Parema klõpsuga jõuan pintslitippude valikuni ja leian loendi lõpust hiljuti lisatud pintsliga, mille valin välja.

Nüüd saan selle pintsliga aktiivsel kihil joonistada. Klikin vastavalt alale, kuni soovitud katvus on saavutatud.

Samal kohal korduvalt klõpsates muutub pilt algul müraseks.

Trikk seisneb selles, et valitud pilved, mida soovite kui pintsliettevõtet salvestada, lastakse kõigepealt tagurpidi - ehk siis kiht ümber pööratakse.

Alles siis salvestatakse valik pintslina. Enne seda, kui muud kihid peidetakse.

Nüüd saab just salvestatud pilvepintslit laadida ja kasutada selleks, et pilved kihile joonistada. Mürane pilvisus ei ole siis enam täheldatav.

Ometi, on oluline jälgida ka muid komistuskive. Kui sama pintsliga klikkida mitte keskele, vaid veidi nihutatult ääre poole tööpinnale, kantakse peale küll pilvetruktuur, kuid ka salvestatud pildiääred. Õrna ülemineku loomine ei ole võimalik.

Et seda ei juhtuks, võib juba eelnevalt enne pilvede salvestamist pintslina kohandada kihti. Selleks loo kihi peale parim kihimask. Selles maskis varjad lihtsalt pehme pintsliga nurkade ja servade alad.

Pärast seda kihistatakse kiht uuesti Strg+I, valitakse täielikult ja määratakse uueks pintslimäärang.

Nüüd saad luua selle pintsliga igasuguseid pilvetruktuure uuel kihil.

Et vältida ühtlaste pilvemustrite tekkimist, soovitatakse teha mõningaid seadistusi pintsli paneelis. Seda saab teha aktiivse pintsli tööriista kasutamisel Omaduste ribalt. Näiteks saab pintslitipu hõlpsasti pöörata või sellele lisafunktsioone määrata.

See tehnika on praktiliselt piiramatult kasutatav ja seda saab rakendada väga paljudes pildi valdkondades.

Suurtes vaadetes võib mõnikord näha ebapuhtaid üleminekuid maskide ja pildi valdkondade vahel. Kuid ka sellega ei ole Adobe Photoshopil probleemi. Saad nimelt kasutada täiendava funktsiooni kutsumiseks paremklõpsu olemasolevale maskile, et seda parandada.

Selles dialoogiboksis saad näiteks natuke maski nihutada või varustada pehme servaga.

Pärast maski kohandamist näeb lõpptulemus juba oluliselt parem välja.