Mudelite oskuslik valgustamine
Joonis 8.1: Minu välismaa fototöötubades (siin üks klõps Ibizalt, mai 2013) õpivad osalejad erinevate valgustingimuste all optimaalsete tulemusteni jõudma. Selleks on mitmeid erinevaid viise: võrratu modellifoto saavutamiseni viib palju erinevaid teid. Siin kasutas Stefan vastuvalgustades oma süsteemvälgut, et varjude hajutamiseks modelli näol kaudselt Sunbounce'i heledamaks, pehmemaks valguseks saada (suurema peegelduspinnaga). Lisaks muudab külgsuunaline valgustus oluliselt vähem "lamedaks" ja tagab rohkem plastilisust, kui see oleks olnud otse suunatud välgu puhul.
(Foto © 2013: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
8.1.1 Heledam ja varjukujundaja
Heledam ja varjukujundaja on üks kõige lihtsamini kasutatav valgustusvarustus. Nende tööpõhimõte on iseenesestmõistetav:
Varjukujundajat hoitakse päikese ja mudeli vahel, et valgust pehmendada (valguse vähendamine umbes 1-2 säritusastet vastavalt olukorrale). Lisaks tagab see päikesekiirguse kõva valguse hajutamise, mis jätab meeldiva efekti, et valgus, mis mudelile langeb, muutuks pehmemaks.
Heledama peegeldab päikesekiirgust või vajadusel ka välku (või filmi puhul: kunstlikku püsivalgust). Põhimõttel "valguse sisenemisnurk = valguse väljumisnurk" hoitakse heledamat vastavalt asendis, kus seda hoiab abiline või kinnitatakse statiivile. Joonis 8.2: Väike abi – suur mõju! Siin hoiab üks minu Ibizal toimunud fototöötoa osalejatest heledamat ("Sunbounce Mini"), et luua mudelile ilus valgustusaktsent. Ideaalne modellifotograafia jaoks (kuid mitte moe- või tootefotograafia jaoks) on kuld-hõbedane „sebrakangas“. See annab meeldivalt soojema nahatooni, ilma otseselt värvitoonita tundumata.
(Foto © 2013: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Joonis 8.3: Eelistan nii oma fototöödes kui ka fototöötubades (siin üks Andaluusia töötoa 2012. aasta "tegemiste" foto) heledamad ja varjukujundajad California Sunbounce'ilt, kuna need on väga funktsionaalsed ja kõrge kvaliteediga. Siin Malagas toimunud pildistamisel aitas üks töötoa osaleja teist. Tugev päike oleks mudeli õlgu nii tugevalt valgustanud, et kontrastsusulatus (siin: liiga hele õlg) oleks olnud liiga suur, et kaamerast kuvada. Heledamad ja varjukujundajad on seega peamiselt selleks, et pildilolev kontrastsusulatus pehmendada, et fotod oleksid tehniliselt veatud.
(Foto © 2012: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Muidugi saab heledaimat ja varjukujundajat kasutada ka koos; see oleks isegi optimaalne. Varjukujundaja aitab vältida heledate välja "põletamist", nagu see sageli otseste päikesekiirtega juhtuks. Ja heledam valgustab varje või tekitab ilusaid valgusaktsente.
Heledamat ja varjukujundajat saab kasutada mitmekülgselt ja minu arvates peaksid need olema iga modellifotograafi standardvarustuses!
8.1.2 Süsteemvälgutus
Kui süsteemvälgust ei suunata otse mudeli poole, pole selle kasutamise vastu midagi. Tänu võimalusele saab ka juhtmeta välku („Master-Slave süsteem“) kasutades luua kauni valgustusega pilte; sest nüüd saab seda valgust kasutada ka külgsuunas (plastilise efekti saavutamiseks) või vastuvalguseks (meeldivate piltide jaoks).
Kui aga välk suunatakse otse mudeli poole, tundub see "lame". Lisaks näivad selles suunas langevad varjud ebameeldivad ja amatöörlikud.
Joonis 8.4: See osaleja paigutas oma süsteemvälgu Ibizal toimunud fototöötoas oskustlikult mudeli küljele. Süsteem on käivitatud Master-Slave funktsiooni abil, kusjuures sisseehitatud välguelement toimib Meistrina ja statiivile paigaldatud põhivälk Orjana. Sel viisil tagas fotograaf, et pehme valgus (modell oli puude all) sai veidi aktsendilisema valguse süsteemvälgu kaudu. Lisaks said kontrastid (puude varjud heleda tausta suhtes) pehmendatud, nii et taevaosad fotodel ei jääks välja põletatud.
(Foto © 2011: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Märkus: Kui võimalik, tuleks süsteemvälke kasutada kaudselt, nii et valgus suunatakse esmalt (värvneutraalsesse) peegelduspinda ja seejärel kajastub mudelile. Valgus mõjub siis vähem karmilt ja lai hajutus tagab ka tausta valgustamise, mis viib üldises lõpptulemuseni tasakaalustatud valgustuseni. Sobivad peegelduspinnad on valged laed ja seinad, heledamad (näiteks Sunbounce'i või Lastolite'i) või ka – kui muud abivahendit pole saadaval – valge T-särk. (Katseta! Toimib suurepäraselt!!)
Oluline on aga järgida põhimõtet „valguse sisenemisnurk = valguse väljumisnurk“.
8.1.3 Valguse juhtimine välklampide abil
Välklampe jaotatakse stuudio- ja välisvälklampideks. Uued arengud suunduvad aga seadmete loomisele, mis sobiksid võrdselt mõlemaks otstarbeks.
Märkus: Ülevaatlikuks ülevaateks soovitatavatest välklampidest (ja millisteks otstarveteks nad sobivad) leiate minu siin PSD-Tutorials.de-s avaldatud õpetustesarjast „Professionelle Beleuchtungstechnik und Lichtführung“ - lingi esimesele osale. Seal kirjeldatakse ka täpselt, millised kaamera seadistused on vajalikud välklampidega töötamisel ning millist tüüpi valgustajad millist valgust annavad (koos näidisfotodega).
Välklampide kasutamise eelis mudelfotograafias seisneb selles, et saame väga paindlikult juhtida valgust intensiivsuse ja valguse iseloomu osas ning omame (lootuslikult piisavalt võimsat) eelvalgustust, mis võimaldab meil oma valgustust juba enne pildistamist hinnata. Viimane punkt ei kehti aga välitingimustes päevasel ajal, kuna eelvalgus on liiga nõrk, et päikesevalguse vastu pidada, ja pidev valgus tühjendaks aku liiga kiiresti.
Pilt 8.5: Stuudios või muudes siseruumides jääb reguleerimisvalgus fotovõtte ajal sisse. Ainult nii näeb fotograaf vastavat valguse-varju mõju (mis pidevalt muutub, kuna modellid liiguvad ja pöörlevad) ning ka automaatne teravustamine toimub kiiremini ja usaldusväärsemalt.
(Foto © 2012: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Pilt 8.6: Nendel fotodel kasutasin nagu tavaliselt oma stuudioblitse. Üks oli suunatud põhilambina modellile (koos valgusti tootena kasutatava ilupulgaga) ja teine, et valgustada mudeli taga olevat udu (kasutades väikest pehmekasti valgustina). Nikon D3X koos 1,4/85mm Nikkori objektiiviga. 1/125 sekundit, ava 6,3, ISO 200.
(Foto © 2012: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Pilt 8.7: Eriti klassikalises aktifotograafias on valguse täpne seadistamine oluline selleks, et fotod õnnestuksid. Reguleerimisvalgus aitab meil fotograafidel valgustid vastavalt meie ettekujutustele seadistada. Kui töötate täiesti pimedas ruumis ilma teiste valgusallikateta, kehtib reguleerimisvalgusega töötamisel põhimõte „What You See Is What You Get”. Kuna reguleerimisvalgus on konstrueeritud nii, et valguse käik vastab umbes välkvalgusele (välja arvatud valguse tugevuses), saame valguse käiku täiuslikult hinnata ning kohandada kõike vastavalt meie ettekujutustele intensiivsuse või iseloomu poolest.
Kui olete juba alustanud tööd välklampidega, siis olete uute loovate võimaluste üle vaimustuses! Nikon D3X koos 1,4/85mm Nikkori objektiiviga. 1/125 sekundit, ava 8, ISO 100.
(Foto © 2012: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Pilt 8.8: Punaste juuste mudeli esiletoomiseks kasutasin siin tagant kahte kitsast pehmekasti. Punased juuksed on koos teatraalse kostüümiga peamised pildi mõju tekitajad. Kui tugevat juuste valgustust on vaja teha, saab seda juba enne võtteid reguleerimisvalguse abil hästi näha. Lõppkokkuvõttes sõltub see aga ka fotograafi maitsest, kui tugevalt mõju näha peaks. Tavaliselt kasutan tagasihoidlikumat juuste valgustust, kuid siin otsustasin punaste juuste järsu esiletõstmise kasuks. Nikon D4 koos 2,8/105mm Mikro Nikkori objektiiviga. 1/125 sekundit, ava 3,2, ISO 100. (Foto © 2012: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Välitingimustes kasutatavad välklambid saavad oma energiat (sõltuvalt mudelist kas püsivalt sisseehitatud või enamasti vahetatavate) akudest, mis võivad eri konstruktsioonide järgi erineda raskuselt ja mahult.
Pilt 8.9: Minu välis- ja välismaa workshop'idel kasutan nüüd populaarset Ranger Quadra RX Hybridit. See on Elinchromi akublitzsüsteem, mis eristub äärmiselt kerge kaalu poolest (vaid 2 kg koos liitiumioonakuga, lisaks 0,25 kg välklambi pea jaoks) ja seetõttu saab seda isegi pikemate jalutuskäikude korral mugavalt kaasas kanda.
(Foto © 2013: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Pilt 8.10: Maksimaalse välklambi võimsusega 400 vatt-sekundit on Ranger Quadra RX ideaalne näiteks mudeli tagantvalgustamiseks või efektiivsete valgusaktsentide seadmiseks, selleks on tal isegi teine välklambi peaühendus 'B' ½ võimsusega võrreldes ühendusega 'A' („fikseeritud asümmeetria”). Nikon D4 koos 2,8/14-24mm Nikkori objektiiviga. 1/160 sekundit, ava 9, ISO 100.
(Foto © 2013: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Pilt 8.11: Praktilises komplektis, mis on paigutatud tugevasse kohvrisse, on generaator, laadija, 2 akut, 2 välklampi vastavate ühenduskaablitega, käepärane juhtmevaba kaugjuhtimine (mis võimaldab ka generaatori võimsust kaugelt juhtida) ja loomulikult kasutusjuhendid. Siiski on generaator, aku ja välklamp piisavalt käepärased, et need mahutada fotokoti sisse (koos kaamera ja objektiividega) mugava jalutuskäigu ajaks.
(Foto © 2013: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Pilt 8.12: Väljas kasutades akublitse on saadaval täielik lisavarustusvalik valgusvormijaid. Siiski tuleb arvestada, et suured valgusvormijad nagu näiteks pehmekastid või oktakastid on väga tuulele avatud ja on oht, et tuul võib välklambipea koos valgusvormija ja statiiviga ümber puhuda (ning seeläbi võimalik kahjustada). Seetõttu mõnel juhul tugeva tuule korral on abilise kasutamine statiivi hoidmiseks mitte luksus, vaid vajadus.
(Foto © 2012: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Pilt 8.13: Oluline on aga mitte tehnika, vaid selle kasutamine. Kaamerad, objektiivid ja valgustustehnika on „ainult” tööriistad. Mitte eesmärk iseenesest. Ja kõige kallimad seadmed ei aita midagi, kui neid ei osata õigesti kasutada ja loovalt rakendada. Selles fotol on lisaks valgusele oluline ka asukoht (ja muidugi ka suurepärane modell). Nikon D3X koos 2,8/24-70mm Nikkori objektiiviga 24 mm kasutatud fookuskaugusega. 1/40 sekundit, ava 22, ISO 100.
(Foto © 2009: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
