Osale 1: Sissejuhatus
Osale 2: Sobiv varustus
Osale 3: Rõõmus fotosessioon
Osale 4: Beebikõhust teismeliseni
Osale 5: Siseruumides pildistamine
Osale 6: Väljas fotode tegemine
Osale 7: Pereelu
Osale 8: Nipid ja trikid (I)
Tehnika valdamine
Ole paindlik
Snapshott'd
Palun mitte segada
Seeriad
Värvikooskõla
"Komplektikujundus"
Osale 9: Nipid ja trikid (II)
Osale 10: Laste fotosid arhiveerida, töödelda ja esitleda
Tekst: Jens Brüggemann
Fotod pärinevad: Jens Brüggemann (147), Leonie Ebbert (44), Elli Bezensek (61), Radmila Kerl (26), Ramona Prosch (5) ja Kay Johannsen (4)
Kavandid: Jens Brüggemann (27)
Osale 8: Nipid ja trikid (I)
Allpool olen koostanud oluliste näpunäidete kogumiku, mille järgimine ei pruugi garanteerida automaatselt häid fotosid - nende eiramisega viibib see aga kindlasti vähem edukate fotodega!
Kõik need nipid ja trikid on pärit fotopraktikast, mida olen 12 aasta jooksul reklaamfotograafina omandanud.
Lugedes märkate kindlasti ka, et mõni punkt võib olla teile juba ühes või teises fotosessioonis silma jäänud; olgu teadlik nende olulisusest veel kord, et vajate suurepäraste lastefotode tegemiseks rohkem kui lihtsalt suurepärast kaamerat. Olulisem kui tehnika on inimene, kes seda kasutab.
Ja too inimhing, kes pildistatud saab.
(Foto: Leonie Ebbert)
Tehnika valdamine
Vaatamata sellele peaksite loomulikult ka oma alles äsja ostetud kaamerat "pimesi" tundma, enne kui asute esimestele lastefotodele! Lapsed ei ole eriti kannatlikud ja kui peate kaua kaameramenüüdes tuhnima, et leida konkreetse kaameraseade või veel hullem, selle tagasipööramiseks, samal ajal kui teie noor modell ootab, kaotab ta kiiresti kannatuse. Ja tulevikus võib ta keelduda teile modelliks olemast (Foto: Jens Brüggemann)
Sama kehtib ka tehnika katsetamise kohta mitte lavastatud võtetel, nagu pildistamine kõrvalistest esemetest, maastikest jne, võib olla pettumus, kui järgmine põlvkond teeb näiteks midagi väga lahedat või saavutab midagi (näiteks seisavad esimest korda sirgelt) ja te jätate selle otsustava hetke "maha", kuna te ei valda kaamerat piisavalt ...
(Foto: Ramona Prosch)
Parem on proovida oma uut kaamerat selle asemel kasutades objektiivide, maastike jne fotograafias, kuni olete piisavalt "kõikvõimeline", et pildistada elavaid mudeleid, olenemata nende suurusest.
(Foto: Leonie Ebbert)
Ole paindlik
Ole paindlik! Raamtingimused pole alati ideaalsed - aga ära viska kohe püssi (oma kaamerat) põõsasse! Isegi "halbade" tingimuste korral on võimalik teha häid lastefotosid!
(Foto: Ramona Prosch)
Sageli ollakse pettunud, kuna raamtingimused on ootustele erinevad. Erinevust tõlgendatakse kiiresti kui "halvem". Näiteks sajab vihma, kuigi ilmateade lubas taas päikesepaistet. Või spordisaal, kus peaksite lapsi pildistama jalgpalli mängimas, on palju tumedam kui oodatud, nii et peate välguks kasutama, selle asemel, et saaksite kasutada saadaolevat valgust.
Või koht, mis on piltide tegemiseks saadaval, on väiksem kui arvasite, nii et te ei saa oma pildikompositsiooni realiseerida ja peate valima kitsa pildi. Või lapse mudel ei jää mitte paigale, milleks ette nähtud kohta, vaid pigem mängib pigem fliperiautomaadiga ...
(Foto: Jens Brüggemann)
Või või, või. On tuhandeid põhjuseid, miks võite pettuda, kui raamtingimused erinevad ootustest. Tehke lihtsalt sellest parim! Proovige arvatu puudused muuta eeliseks! Reklaamfotograafina peate pidevalt elama muutunud raamtingimustega ja seetõttu on esimene asi, mida iseseisva fotograafina õpite, olema paindlik. Ja sageli just see piirang sundis mind pildiideed uuesti kavandama, mis tahtmatult osutus palju paremaks kui mu algne idee ...
Pildivõtted
Õige hetk
Õige, või paremini öeldes: otsustav hetke tabamine on lastefotograafia kõrge kunst. Üks pilt võib rääkida rohkem kui tuhat sõna, aga probleem seisneb selles hetke tabada, seda näha peaaegu samaaegselt kaamera käepärast võtta ja lõpuks ka võimalikult kiiresti pildistada!
(Foto: Radmila Kerl)
Siin on juba selgelt näha, et pildivõtetel seatakse kõrged nõudmised nii inimesele kui ka tehnoloogiale: ainult see, kes reageerib kiiresti ja valib lühikese aja jooksul õige kaadri ja valgustatuse, ei jäta otsustavat hetke võtmata. Ja ainult kiiresti valmisolev kaamera aitab selle hetke tabada. Selleks kuulub võimalikult lühike säritusviivitus (nagu näiteks Nikon D3-l: 0,037 sekundit) ja kiire sisse lülitamise aeg (vastuvõtmine; Nikon D3-l: 0,12 sekundit).
Loomulikult on kasulik, kui kaamera on juba sisse lülitatud, sest äkki tahtsite niikuinii oma järeltulijast pilti teha. Järgmise foto puhul olin just oma poega pildistamas, kui ta telefoni ümber ajas ja mul oli vaja ainult kiiresti pildistada. Ma ei jätnud endale piisavalt aega kaadrit korrigeerida. Ja hiljem ei tahtnud ma pildi pildivõte-omadust hävitada, korrigeerides kaadrit Photoshopis (üleval pildis jätsin kaadrisse liiga palju "tühjust", nii et võiksin umbes kolmandiku pildi ülevalt ära lõigata).
(Foto: Jens Brüggemann)
Kui jälgite oma või teiste laste mängimist kaameraga, siis tuleb tegelikult ainult - muidugi pildistamiseks valmis - oodata. Tekib peaaegu „automaatselt“ palju suurepäraseid olukordi, mis vääriksid jäädvustamist.
Milline kaameraseade valida, sõltub kohapealsetest võtteoludest ja fotograafi isiklikust maitsest või eelistatud töömeetodist. Mõistlik on kasutada automaatse särituse režiimi. Kiiresti muutuvate tingimuste korral on programmi automaatika kindlasti hea valik.
Kui võtteolud ei muutu või muutuvad aeglaselt, eelistan töötada säriaeg-automaatikaga, kus ava (kui fotograafi loominguline vahend fotode teravuse-hägususe jaotuse jaoks) on eelnevalt määratud ja katiku kiirus valitakse automaatselt vastavalt valitud avale ja valitsevale keskkonnavalgusele.
Kiiresti liikuvate objektide (ja lapsed, kui nad toksivad wild) puhul on veel ka avatuse-automaatika: fotograaf valib võimalikult lühikese katikuaja, samal ajal kui kaamera määrab vastava ava, et saavutada foto õige säritus.
Üldiselt on soovitatav kasutada standardväärtusest kõrgemat ISO-väärtust, välja arvatud juhul, kui pildistate väljas piisava valgusega, näiteks puhkusel mere ääres.
Minu poeg oli 2008. aastal alles nelja ja pooleaastane, kui ta julgelt Cabo Verde ranna hiiglaslikele lainetele vastu astus. Ta ei osanud veel ujuda, aga tundus olevat kartmatum kui enamik täiskasvanuid.
Teised puhkajad ainult imestasid, kuidas pisike poiss alguses valjult ja vihaselt „solvanguid” paiskas, seejärel suure laine poolt ümber paisati, et seejärel mu naise poolt kätte saada ja tagasi randa tuua. Peale soolvee välja sülitamist ja mitu korda sügavat sissehingamist hakkas ta siis uuesti väsitavat mängu mängima, samal ajal kui mina oma tolleaegse kompaktkaameraga (Canon G9 programmrežiimi seadistusega) jälle pildistamiseks valmistusin, et jäädvustada järgmine „aktsioonifoto” oma pojast loodusjõududega võideldes.
Muidugi oli minu naine terve aja läheduses ja saanuks vajadusel mu poja kiiresti päästa. See oli ka põhjus, miks pidin pildi Photoshopis ära kärpima, sest mu naine oleks muidu pildi serval olnud näha.
(Foto: Jens Brüggemann)
Palun mitte segada
Magavaid lapsi ei tohiks äratada! Mitte kunagi! Sest siis nad on rahulolematud ja virilad või hakkavad isegi nutma.
(Foto: Leonie Ebbert)
Mitte just ideaalne hetk mõnede „ilusate” laste portreede jaoks ...
(Foto: Leonie Ebbert)
Parem on oodata või vajadusel teha mõned fotod magavast lapsest, kes lamab ingellikult ja tundub unenäos õnnelik olevat. „Ükski laps pole nii sõnakuulelik, et ema poleks õnnelik, kui ta lõpuks magama jääb.” (Ralph Waldo Emerson)
(Foto: Leonie Ebbert)
Ja lõpuks on pisikesed lõpuks üles ärganud, nad ärkavad ise ja vaatavad sind virgalt ja puhastult, rahulolevalt ja õnnelikult. See on hetk, mil kindlasti tuleks pildistada!
(Foto: Leonie Ebbert)
Sarjad
Kes valiku teeb, see valiku kannab
Mitte alati ei suuda ma pildi valikul "parimat" fotot valida. Olen kahtlev, mul on mitu lemmikut ja ma ei suuda absoluutselt südant murda, et visata välja üks ülejäänud fotodest eelvalikust, et sihile jõuda läbi välistamismeetodi. Eriti kui tegemist on mu poja fotodega, iga üksik foto tundub mulle liiga väärtuslik, et lasta tal igaveseks arhiveeritud piltide massis kaduma minna.
(Foto: Jens Brüggemann)
Olen lahenduse leidnud fotode sagedasest kasutamisest sarjadena. Selle asemel, et saata meilitsi väljavalitud sugulastele kaks, kolm või neli sarnast fotot, koostan nüüd parimad sarnased fotod sarjaks (tihti on need tõelised karakteriuurimused), mida ma siis (ainult üks failina) saadan. Nii ei lähe ükski väärtuslik pilt kaotsi ning igavuse asemel tekib rõõm, vaadates sageli naljakaid pildilugusid, mis nii jutustatakse.
(Foto: Jens Brüggemann)
Mõistagi on võimalik ka teisi sarjade tüüpe, näiteks kus jutustatakse lapse mingi tegevuse ajalist järjekorda. Nagu näiteks spordisarjad, mis võib-olla on isegi pildistatud sarjaseadmega, kust saab liikumisanalüüse. Või kui pannakse kokku erinevaid pildiseeriaid erinevatest fotosessioonidest, mis kõik sobivad samasse teemasse, näiteks "Poeg sõidab rattaga" või "Tütar mängib nukkudega", jne. Mis iganes valitakse, on sarjad igal juhul teretulnud vaheldus lastefotode esitlemisel.
Sarjad on nagu lühijutud meie kõige kallimate elust.
(Foto: Leonie Ebbert)
Värviharmooniad
Paljud fotod mõjutavad vaatajat - ja tema ei tea tegelikult päris täpselt, miks. Kas see on perspektiiv? Modelli kaasahaarav pilk? Väljenduslik poos? Valgustus? Pildi kompositsioon? Kärpe? Või kõik koos?
(Foto: Jens Brüggemann)
Mis on moefotograafias tavaline, nimelt tekstiilide kasutatud värvide harmooniline koostöö, kehtib ka kõigis teistes fotograafia valdkondades ja seega ka lastefotograafias. Kui ma näiteks pildistan stuudios vanemaid nende lapsena, palun ma neil alati kaasa võtta võimalikult laia valikut erinevaid tekstiile, et saaksin riiete värve omavahel sobitada.
(Foto: Jens Brüggemann)
Fotograaf, kes tegi järgneva foto, läheb isegi niikaugele, et palub kõigil, kes pildile tulevad, kaasa võtta valged riided. Koos pehme valgustusega ja samuti valge taustaga tulemus väga harmooniliselt mõjuvatest, ilusatest pereportreedest.
(Foto: Elli Bezensek)
Monokroomset iseloomu on võimalik edasi tugevdada, kui pilditöötluses lisaks vähendatakse värviküllastust kas täielikult või ainult teatud värvide osas. Helmed ja mänguasjad jäeti järgneval fotol teadlikult "värviliseks", et lisada värviline aktsent peaaegu monokroomsele üldmuljele.
(Foto: Elli Bezensek)
Foto mõjub mitte ainult, aga just ka sellepärast, et värve ei ole suvaliselt visatud, vaid fotograaf on need teadlikult omavahel sobitanud. Kuid mitte alati ei olegi kõik võimalused ette nähtud, eriti siis mitte, kui pildistatakse "paigas" pere väljasõidul. Kuid jääb alati see teadlik "vaatamine", et märgata sellist värvilist harmooniat, et siis vastavalt kaadritoodet valides (ettetükkivaid värve välistades) pääseda ja päästikule vajutada. See foto koosneb peamiselt rohelistest ja kollastest värvustest ning neutraalsetest mitte-värvustest mustast ja hallist. (Foto: Jens Brüggemann)
Hea fotograaf ei kaalu kaua, mida või kuidas ta fotografeerib. Ta lihtsalt "näeb" motiive - ja siis jäädvustab need. Ka minule ei olnud hetkel, mil pildistamist alustasin, teadlik, miks mulle mu poja pildirida süües nii väga meeldis. Hiljem sain aru ühest põhjusest, tõenäoliselt kõige olulisemast: kampsuni, köögivilja, luti ja (värskest pressitud) apelsinimahla harmoonilised värvid.
(Foto: Jens Brüggemann)
Verzicht auf „bunt“ ist es auch, was dieses schöne Porträt eines ugandischen Mädchens ausmacht. Die Reduktion der verwendeten Farben auf erdiges Braun durch geschickte Ausschnittwahl bringt uns den Kontinent Afrika geradezu plastisch näher.
(Foto: Radmila Kerl)
Doch nicht immer müssen es Farb-Harmonien sein, die bei der Komposition des Bildes Verwendung finden, denn es geht auch „bunt“ und „grell“. Entscheidend ist jedoch, dass der Fotograf auf das Zusammenspiel der Farben bei der Komposition des Bildausschnittes achtet, sie also bewusst gestaltet und verwendet.
(Foto: Radmila Kerl)
Eriti laste pildistamisel on mõttekas kasutada erksaid värve, sest see väljendab elurõõmu ja muretust. Lapsed, kes jooksevad ja mängivad särava rohelise muru vahel ning hoiavad käes palli, peaksid kandma värvikat riietust!
(Foto: Kay Johannsen)
Siinkohal kujutleme ülaltoodud rõõmsa foto kujutamist ainult hallides-mustades või ühtlastes sinistes rõivastes...
Kuigi laste rõivastus võib üldiselt julgelt olla värviline: on disaine, mis pole fotosobivad, nagu näiteks triiksärgid, kampsunid või särgid, millel on koomiksitegelaste motiivid.
Need kõrvale juhivad hilisemal fotol tähelepanu lapselt, eriti kui need on värvilised näod või logod, nagu näiteks „Bob the Builder“, „Winnie the Pooh“, „Supraman“, „Stephanie“ või „Sportacus“ Lazy Townist, „The Wild Soccer Bunch“ jne.
Paremini (foto) sobivad ühevärvilised või väikeste mustritega disainid.
Seega pöörake tulevikus rohkem tähelepanu nii noorte mudelite riietusele kui ka kasutatud rekvisiitide ja taustade värvidele, mis ilmuvad hilisemas fotos! Nii saate palju kaasa aidata oma foto heale õnnestumisele.
„Lavakujundus“
(Foto: Jens Brüggemann)
Mõeldud on ka, et poseeritud fotodel on kõik teadlikult valitud (tavaliselt omavahel sobiv), mis fotol ilmub. Värvilised aspektid mängivad selles sama suurt rolli kui küsimused esemete otstarbe ja otstarbega nii esiplaanil kui ka tagaplaanil. Küsimused nagu „Kas tagaplaanil olev ese XY toetab pildi väljendust või on vastuolus pildiideega?“ mängivad rolli. See on reklaamifotograafia parimal moel! 
(Foto: Leonie Ebbert)
Väravavahi üksindust jalgpallimängus illustreerib see foto. Väike mees seisab kaotusemagusas suures „kastis“. Ümberringi toimuvat pildistades ehk vastase rünnakut või pealtvaatajate innustamist oleks see lisainformatsioon, mis poleks pildiideed juba selgelt esile toonud; vastupidi, see oleks pigem kõrvale juhtinud pildi väljendusest.
(Foto: Jens Brüggemann)
