Osa 1: Sissejuhatus
Osa 2: Sobiv varustus
Osa 3: Rõõmsameelsad fotosessioonid
Osa 4: Beebikõhust teismeliseni
Osa 5: Siseruumides pildistamine
Osa 6: Väljas pildistamine
Osa 7: Perekonnaelu
Osa 8: Näpunäited ja nipid (I)
Osa 9: Näpunäited ja nipid (II)
Vaated
Pildikompositsioon
Jäta ruumi
Julgus läheduseks
Vanemad fotosessioonil
Harjutamine teeb meistriks
Kaotage igavus fotode abil
Konkureerimine ajaga
Pidev pildianalüüs
Osa 10: Laste fotosid arhiveerimine, redigeerimine ja esitlemine
Tekst: Jens Brüggemann
Fotod on teinud: Jens Brüggemann (147), Leonie Ebbert (44), Elli Bezensek (61), Radmila Kerl (26), Ramona Prosch (5) ja Kay Johannsen (4)
Sketšid: Jens Brüggemann (27)
Osa 9: Näpunäited ja nipid (II)
Vaated
Mis on "õige" vaatepunkt?
(Foto: Jens Brüggemann)
Lapsi tajutakse pildi vaatajana pigem lastena, kui fotograaf või fotograaf seisab natuke kõrgemal, justkui nende loomulikul püstisel asendil pildistades. "Väikeste" pilk liigub automaatselt kaamera suunas ülespoole, perspektiiv näitab meile: see on noor inimene, tüüpiline laps, kes meile täiskasvanute hulka vaatab.
(Foto: Radmila Kerl)
Kaamera alt ülespoole vaadates võib pilk aga tajuda allumist või isegi alaväärsust. Seetõttu on paljudes olukordades mõistlik pildistada kaameraga samal silmade kõrgusel noorte mudelitega, mis muudab nad palju "täiskasvanulikumaks".
(Foto: Radmila Kerl)
Eriti madala kaamera vaatepunkt võib üsna huvitavalt mõjuda, põhjusel, et see vaade (välja arvatud kui kuulute laisklejate hulka Müncheni Inglise aia murul) pole meile eriti tuttav.
(Foto: Radmila Kerl)
Pildikompositsioon
Kas õppida reegleid?
Või usaldada parem täielikult oma sisetunnet?
(Foto: Leonie Ebbert)
On palju pildikompositsioonireegleid, ja aastaid tagasi õppisin need kõik pähe - ning enamiku mõistsin ka. Kuid ma ei kasutanud neid kunagi. Vähemalt mitte teadlikult.
Kui peaksin enne iga pildistamist kõiki pildikompositsiooni reegleid peas läbi mõtlema, siis ei jõuaks ma kunagi pildistada. Parimad hetked oleksid juba ammu möödas, igaveseks kadunud. See kehtib eriti laste pildistamise puhul.
Aja jooksul omandatakse "tunne" disaini ja kompositsioonide jaoks. Tihti ei ole see tegelikult "kuldne lõige", mis viib optimaalse tulemuseni. Kuigi pildikompositsioonireeglid võivad paljudes olukordades aidata parema tulemuseni jõuda, ei ole nad sellele garantiiks. Ma usun, et iga hea fotograaf pildistab pigem intuitiivselt ja et pildikompositsiooni reeglid selgitavad põhjusi, miks mõned fotod mõjutavad vaatajat paremini kui teised. Ma ei näe neid reegleid parema pildistamise juhendina. Olulisem on minu arvates koolitada omaenda "vaatamist"! Ja selle juurde kuulub paljude heade fotode vaatamine.
(Foto: Leonie Ebbert)
Lisaks: Milline on parem vaatepunkt? Milline on parem pildijaotus? Esimene foto tehti Canon EOS 5D Mark II-ga, varustatud 2,8/70-200mm objektiiviga, ISO 200 ja käsiseadistusega aja ja ava jaoks. Katikukiirus: 1/125 sekundit. Fookuskaugus oli seatud 150mm-le (ava 5,0).
(Foto: Radmila Kerl)
Teine foto omab samu andmeid, kuid pildistati fookuskauguse seadistamisel 70 mm.
(Foto: Radmila Kerl)
Nagu see näide näitab, pole alati võimalik fotosid hindamises rangelt järjestada. Kuid täpselt seda nõuavad pildikompositsioonireeglid. Seega usaldage parem oma sisetunnet ja pildistage kahtluse korral pigem mitu varianti, et hiljem rahulikult arvuti taga parima foto valida.
Andru ruumi
Lapsed ei püsi peaaegu kunagi paigal, vähemalt mitte nooremad neist. Seetõttu on hea, kui esialgu näete ette suurema pildi väljalõike, mis aga nõuab järeltöötluses nende fotode töötlemist pilditöötlusprogrammi abil …
(Foto: Jens Brüggemann)
… ning see viib ka kvaliteedi languseni, kuna pildi lõikamisel ei kasutata ära anduril saadaval olevate pikslite täielikku arvu.
(Foto: Jens Brüggemann)
Seadistage kaamera alati parimale pildikvaliteedile maksimaalse eraldusvõimega (maksimaalne pildi suurus), isegi kui olete mõelnud fotode kasutamiseks ainult väikestes formaatides. Esiteks eelpool kirjeldatud vajaduse tõttu mõne foto hilisemaks lõikamiseks. Ja teiseks, sest kunagi ei või teada, kas hiljem tekib võimalus müüa neid suure failisuurust nõudvaid fotod näiteks reklaamikampaania jaoks. Oleks kahju, kui hea lisasissetulek teile seetõttu keskelt ära jääks, sest fotode tegemisel valiksite täisresolutsiooni asemel keskmise või väikese resolutsiooni!
Lisaks võimalusele arvestada noorte modellide liikumisvajadust, võib kasutada suumobjektiive, mis võimaldavad kiiret reageerimist uuele olukorrale, kui "poeg" või "tütar" hakkab iseseisvalt tegutsema …
(Foto: Elli Bezensek)
Kuid "lastele ruumi anda" tähendab ka, et neid ei palutaks teie poolt liikumatuks poseerides lihtsalt paigal seista, vaid et neil lubataks kaamera ees vabalt möllata. See tähendab, et neid tuleb pildistada "tegevuses". See teeb lastele niikuinii palju rohkem lõbu ja tulemuseks on elavad kaadrid, mis näitavad lapsi sellisena, nagu nad tegelikult (vähemalt enamiku ajast päevas) on.
(Foto: Jens Brüggemann)
Julgus lähedale minna
Laste fotod avaldavad vähem distantsi, kui valida kitsad pildilõiked. Selle saavutamiseks kasutage parimaid tõmbekaarte, sest fotograafi liiga lähedane asukoht võib vähemalt noortemudelite puhul põhjustada ebamugavust …
(Foto: Jens Brüggemann)
Lisaks moonutatakse näojooni paratamatult portreefotodel, kui fotograaf kasutab ainult tavalist objektiivi või lausa lainurka. Seetõttu on paremad portree-tõmbekaardid, mis on hea valgustugevuse tõttu sisetöödel sageli ilma täiendavate valgustehniliste abivahenditeta hõlpsasti kasutatavad.
(Foto: Jens Brüggemann)
Tüüpilised portree-tõmbekaardid on järgmised põldpikkused: 85mm, 105mm ja 135mm. Ostes vähemalt ühe neist fiksfookuskaugustest, ärge olge koonerdavad, vaid ostke pigem üks võimalikult valgustugev versioon (näiteks 1,4/85mm või 2,0/105mm või 2,0/135mm) eespool nimetatud objektiividest! On alati rahuldust pakkuv, kui saate probleemideta jätkata suurepäraste portreede tegemist järeltulijast, samal ajal kui teised isad-emad on oma kompaktkaamerate vähese valgusjõuga suumobjektiivid juba ära pannud või kasutavad sisseehitatud vilku kogu meeleolu "surnuks vilkudes"…
(Foto: Ramona Prosch)
Portreed, mis on jäädvustatud lähedalt, õnnestuvad paremini, kui fotograaf ja mudel on omavahel hästi kursis. Keegi ei suuda last nii usaldusväärselt pildistada kui nende enda vanemad! Õnn, kui emal või isal on piisavalt kogemusi ja oskusi, et need kaunid hetked õnnestuksid. Järgmine portree näitab Hamburgi fotograafi kaheaastast tütart (Canon 2,8/100mm).
(Foto: Ramona Prosch)
Vanemad fotosessioonil
Kui te ei pildista omaenda last, vaid võõraid lapsi, siis harva tulevad nad fotosessioonile üksi.
(Foto: Jens Brüggemann)
Vähemalt väiksemad lapsed tuuakse nende stressis vanemate või armsate vanavanemate poolt.
(Foto: Jens Brüggemann)
See tekitab küsimuse, kas seadusliku eestkostja või vanavanemate kohalolek mõjutab fotosessiooni kvaliteeti positiivselt või pigem negatiivselt, või kuidas tagada, et täiskasvanud ei segaks fotosessiooni, vaid aitaksid isegi fotode kordaminekule kaasa.
Igal juhul on laps, vähemalt puberteedieani, õnnelik, kui tal on pildistamisel vähemalt üks vanem (või mõlemad, või keegi vanavanematest) kohal. Nii ei käitu ta tõenäoliselt häbelikult ja tagasihoidlikult, vaid pigem julgelt, avatult ja elavalt.
(Foto: Jens Brüggemann)
Kui täiskasvanud saatjaid kaasatakse fotosessiooni (soovivad), kui nad tegelikult toimivad stiimulitena, võib see samuti positiivselt mõjutada pilditulemusi. Tuttavad isikud nagu vanemad või vanavanemad (või ka vanemad õed-vennad) suudavad väikesi palju lihtsamini motiveerida ja innustada.
Milline laps laseks end juba kohe esimesel kohtumisel võõra fotograafi poolt keda ta isegi elus esimest korda näeb kohe kaasa haarata? Teisiti aga, kui usaldusisik (või mitu) võtavad selle ülesande endale! (Foto: Elli Bezensek)
Probleemne olukord tekib aga siis, kui täiskasvanud ei soovi (või ei tohiks) pildile jääda ja seetõttu seisavad fotograafi kõrval (ja püüavad järeltulijat innustada), sest siis vaatavad lapsed vähemalt iga teise kaadri juures fotograafi juurde oma ema või isa suunas kätega vehkimas.
(Foto: Elli Bezensek)
Paluge seega saatjatel tulla kas pildile või hoida ennast piisavalt kaugel, et noored modellid ei saaks segamini minna ja saaksite täielikult neile keskenduda. Sellisel juhul peate aga teie sekkuma, et võtta oma noorelt modellilt hirm fotosessiooni ees ja innustada teda!
Selle foto autor kasutab sageli järgmist nõksu, et hoida oma noori modele heas tujus ja innustatuna: ta paneb kummikaru objektiivile asetatud päikesevarjule, nii et tema pildistatavad lapsed järgivad suure huviga tema kaamera iga liigutust.
(Foto: Elli Bezensek)
Aeg-ajalt saavad lapsed siis kummikaruneid preemiaks, kuid jälgivad samal ajal siiski ka päikesevarju suunas, et ehk ilmub sinna samasse kohta veel mõni kummikaru ... 
(Skeem: Jens Brüggemann)
Harjutamine teeb meistriks
On mõistlik ja õpetlik lugeda fotoraamatuid ja õppevideoid, osaleda töötubades, võtta osa fotovõistlustest või vahetada mõtteid fotoklubiga samameelsetega. Lõppkokkuvõttes õpib fotograafiat aga ainult pildistades.
(Foto: Elli Bezensek)
Seetõttu siinkohal üks soovitus, mis viib kindlasti edule, et saada varsti paremaid lastepilte: Harjuta! Harjuta! Harjuta!
(Foto: Elli Bezensek)
Kuigi peaksite teostama omaenda ideid, hoidma oma stiili, jäädvustama oma vaatenurka - õppimisfaasis on vahetamine asjatundlike inimestega, teiste fotograafidega, üsna kasulik ja abistav, et avastada võimalikke puudujääke ja üldiselt tagasisidet oma tööle saada. Kuid ärge pildistage ainult oma kriitikute jaoks!
Jääge iseendaks, ärge laske end "painutada"! Võtke vastu õigustatud kriitika, kuid ärge võtke “norimist” liiga tõsiselt, mis tuleneb ainult erinevatest maitsetest. Paljudele inimestele pole üldse selge, et fotograafia on väga subjektiivne kunst.
(Foto: Radmila Kerl)
Maitse üle ei vaielda? Ikka saab, eriti hästi, kuid ilma "õige" tulemuseta ... Niisiis arutlege pigem asjade üle, mis on "käegakatsutavad" ja parandamist vajavad, nagu näiteks tehnilised puudused jne.
Pildid igavuse vastu
Olge loominguline! Ärge tehke lihtsaid fotosid! Sest neid on juba piisavalt! Ebatavalised ideed loevad, sest lastepilte on nagu liiva meres.
(Foto: Jens Brüggemann)
Kui soovite, et teie fotod tähelepanu saaksid, peaksite välja mõtlema sobivad pildimõtted, töötama liikumise või hägususega, kasutama rekvisiite, muutma tavatuks vaatenurki fantastilisteks piltideks, valima huvitava valgustuse või ebatavalised pildisaated, pildistama unikaalsetes kohtades, kaasates pühendunud modeleid jne; lühidalt: kõik on parem kui igavus!
(Foto: Radmila Kerl)
Sageli vastumeelselt soovitakse vältida riski, et esimesed fotod kindlasti õnnestuksid. Kuid kui paar head fotot on juba "kastis", peaksite seejärel oma loovusele vaba voli andma ja proovima midagi uut. Kogemuse põhjal võin öelda, et enamik fotograafilisi eksperimente, mida olen teinud, on osutunud paremaks kui ma kunagi arvasin.
(Foto: Jens Brüggemann)
Ma võrdleksin seda protsessi hea jäähokimänguga: kõigepealt kohustus, ja siis kava. Näita, milleks sa võimeline oled!
Kihutamine ajaga võidu
Võtke piisavalt aega, kui soovite lapsi pildistada! Kahe olulise põhjuse tõttu: esiteks tuleks lapsega enne pildistamist suhelda, nendega rääkida, nendega "sooja" sõlmida. See kehtib eriti siis, kui tegemist on võõraste lastega.
(Foto: Jens Brüggemann)
Eduka fotosessiooni juurde võib kuuluda ka see, et mängite nendega kõigepealt, et murda nende kartust, võita nende usaldus, et saaksite aktsepteeritud. Teiseks pole miski nii loovust pärssiv kui liiga vähe aega. Igaüks, kes on pidanud loova töö jaoks ajahädas töötama, kinnitab seda. Mida lähemale jõuab pildistamise lõpp, seda närvilisemaks muutuvad fotograaf ja modell, eriti kui soovitakse ellu viia veel ideid.
Nii et võtke piisavalt aega, et lapsi pildistada! See pole alati võimalik, kuid ehk saab juba enne fotosessiooni ette valmistada olulised ajakulukad toimingud (nt välkude paigaldamine, valgustite kinnitamine, mälukaardi pistmine ja formaatimine, seadete ülekontrollimine või kohandamine, rekvisiitide ülesseadmine, taustade ettevalmistamine jne)? Nii ei pea lapsed ootama ja fotosessiooni ajal on rohkem aega noorte mudelite eest hoolitsemiseks.
(Foto: Elli Bezensek)
Pidev pildianalüüs
Oma vigadest õppimiseks, fotograafilise arengu seisukohalt stilistiliselt edasi arenemiseks on hädavajalik pidev - kriitiline! - pildianalüüs.
Küsimused nagu "Mida tegin õigesti? Mida valesti? Mida saaksin järgmisel korral paremini teha?" sunnivad fotograafi oma piltidega tegelema. Olge kriitiline iseenda suhtes või oma fototöö suhtes.
(Foto: Leonie Ebbert)
Just seetõttu, et nad on teie enda lapsed, vaatate paljusid fotosid hoopis teiste silmadega, leiate need palju paremini õnnestunud, kui oleksite pildistanud võõraid lapsi. "Neutraalne" pildivaataja vaataks teie laste pilte palju distantseeritumalt ning poleks harva oma hindamistes samal lainel nagu teie.
(Foto: Jens Brüggemann)
Midagi pole nii väärtuslik kui korralikult loll viga! Kui sellest õpite. Sest kui te tõeliselt enda fotovigu pahaks panete, siis see tagab, et te seda kunagi uuesti ei tee. Ja selles mõttes on see viga teid viinud palju kaugemale kui iga õnnestunud foto.
Vastupidi tähendab see aga ka seda, et võite end aeg-ajalt - kui selleks põhjust on - ka ise kiitvalt õlale patsutada, kui foto on eriti hästi õnnestunud! Kes saab iseennast kritiseerida, võib end ka vahel kiita - ja premeerida. Seega jooge edu saavutamise puhul klaas head veini või kui alkohol pole teie lemmik nagu minu oma, siis ostke endale preemiaks uus objektiiv (või välk või kaamera või …)!
(Foto: Leonie Ebbert)
