Professionaalne sisevalgustus
Kuva 9-1: Kes fotografeerib „suurtele“, tuntud brändidele, peab oma töös hindama kvaliteeti. Selle hulka kuulub ka professionaalne valgustus. Kahjuks ei ole valgustite paigutamiseks ühte patentlahendust, mistõttu tõeliselt head fotograafid ei lõpeta iialgi valgusega katsetamist. Inimestel, kes töötavad välklampidega ja kellel on piisavalt hele seadistusvalgus, peaks olema aga võimalik valdada peaaegu kõiki valgustehnilisi väljakutseid enesekindlalt.
Sest põhimõtte „Mida sa näed, on see, mida sa saad“ kohaselt peate te lihtsalt tähelepanelikult jälgima: Fotograaf näeb iga mõju, mis on tingitud valguse positsiooni või valguse iseloomu muutmisest (valgusti vahetuse või kauguse muutmise teel).
(Foto ©: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
9.1 Looduslikkus on „in“!
Välguga piltide tegemise eesmärk ei ole teha iga foto „kunstlikuks“ või „üle välgutatuks“. Erinevalt 70. ja 80. aastatest on tänapäeval nõutud pigem loomuliku valguse mõju.
Kuva 9-2: Selles fotol on peaosa valgustatud aknast sisse langenud päevavalgusest (poisi paremal ja taga), Süsteemne välk oli kasutusel vaid poisi näo varjude heledamaks muutmiseks. Välku kasutati selleks, et hajutatult valgustada valget seina (poisist vasakul).
(Foto ©: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
9.2 Vähem on mõnikord rohkem!
Teil pole alati vaja kohe 3 või 4 välku, et luua mõjusaid pilte. Enamasti (umbes 70% mu fotodest) töötan ainult ühe või kahe välklambiga. See tagab loomuliku valguse ja võimaldab tõhusamat tööd teha.
Kuva 9-3: Tavaliselt peab valget tausta eraldi välgutama, et see oleks korralikult valge (mitte inetult hall). Parima tulemuse saavutamiseks on soovitatav seda teha isegi kahe välguga, et ei tekiks heledast tumedani ulatuvat valguse varjundit (mis on ühe välgu kasutamisel juhul). Selles seerias aga saan ma täiendava taustavalgustuseta hakkama, kuna modell toetus otse seinale.
Kuva 9-4: Ainult siis, kui mudeli ja seina vaheline kaugus on oluline (ehk olemas), tagab valguse hajumine selle, et sein pildistatakse liiga tumedana. Siis tuleb seina eraldi valgustada. Selles pildiseerias piisas mul aga ühest suure softboxist; nii mudelile kui taustale. Nikon D3X koos 1,4/85mm Nikkor objektiiviga. 1/125 sekundit, ava 5,0, ISO 200.
(Foto ©: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
9.3 Fotograafia pimedas ruumis
Fotostuudiod on tavaliselt täiesti pimedad või neid saab vähemalt pimendada. Ainult siis, kui stuudiosse ei satu muud valgust, saab välguga valguskäigu hindamiseks juba seadistusvalguse abil otsust teha. Ainult nii on keerukad valgustussituatsioonid realiseeritavad.
Segav püsivalgustus takistab valguskäigu ja -tooni hindamist, sest see viitab, et sellel on pildi tulemusele palju suurem mõju kui tegelikult. See tuleneb asjaolust, et välk on tavaliselt märksa võimsam kui seadistusvalgus.
Välgu kasutamisel (suure võimsusega) ei mängi olemasolev võõrvalgus valguskäigus sellist rolli nagu valguskäigu paigalduse hindamisel, kus olemasolev võõrvalgus langeb (nõrgale) seadistusvalgusele. Mida tugevam on seadistusvalgus stuudiovälgu süsteemis, seda vähem segavad võivad olla erinevad valgusallikad, mis tungivad akendest või ustest sisse.
Seega kas välklamp ise pakub väga võimsat seadistusvalgust või toimuvad pildistamised pimedas ruumis.
Tugeval seadistusvalgusel on lisaks veel üks eelis – kaamera automaatse teravustamise kiirus ja täpsus on palju parem. See on punkt, mida uut ostes meeles pidada, sest aeglased fotode automaatse teravustamise kiirused võivad juba päris „närvidele käia“.
Kuva 9-5: Kui pildistate pimedas ruumis, saate valguskäigu juba valguse seadistamise ajal (enne pildistamist) väga selgesti näha. Selles fotos kasutasin kolme valgust: põhilamp frontaalselt (iludisainiga Beauty-Dish), efektlamp vasakult küljelt (poisi paremal; piklik softbox) ja tagataustavalgustus (tavaline reflektor suure plaadiga).
(Foto ©: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
9.4 Algajad: Dokumenteerige valguse paigutus!
Õppimisprotsessi kiirendamiseks soovitan teid – vähemalt alguses välgu kasutamisel – dokumenteerida oma valguse paigutused. Seda saab teha visandite abil või lihtsalt fotodega (suurema vaatenurgaga).
Nii saate hiljem paremini aru, kus valgus oli igas üksikus fotosarjas või kui palju välke kasutasite ja milliseid valgusvormereid kasutasite. Vigasid saab sel viisil ka hiljem lihtsamini tuvastada.
Kuva 9-6: Tihti, kui mulle meeldib foto valgustus, mõtlen, kuidas ma valguse seadsin ja milliseid valgusvormereid kasutasin …
(Foto © 2013: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Joonis 9-7: Oleks olnud abiks, kui oleksin iga motiivi valgustuse üles seadnud nagu siin, pildistanud. Kahjuks tuli mul see idee praegu alles kirjutades ... ;-( Ärge tehke sama viga nagu mina, vaid alustage kohe valgustuse dokumenteerimist iga motivi puhul!
(Foto © 2013: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
9.5 Fotograafia segavalguses
Siseruumides võib ette tulla olukordi, kus soovitakse pildistada segavalguses. See võib näiteks juhtuda, kui pildistatakse ruume, näiteks hotellides.
Siis tuleb välk kohandada olemasoleva valgusega. Välgu ulatuse kaudu on see lihtne. Eelduseks on aga, et välgu ulatus oleks võimalikult suur. Soovitan, et välgu ulatus oleks vähemalt 7 särikoridori. Ainult siis on süsteem tõesti paindlikult kasutatav.
Joonis 9-8: Selles seerias seadsin endale ülesandeks luua segavalgusolukord. Tahtsin tagantjärele olla vihmavarju külma taustaga. Tavaliselt on see ju hõbedane, kuid minu pildiidee jaoks tahtsin, et see oleks sinakas. Selle jaoks seadsin oma kaamera valge tasakaalu sümbolile „pirn“.
Vihmavari taustal välgu abil valgustades valgustasin mudelit ainult eelvalgusega.
Joonis 9-9: Nii kujutati mudelit õigesti („tavaline“), samas kui taust ilmub „külmema“ kui tavaliselt. Nikon D3X koos 1,4/85mm Nikkor. 1/80 sekundit, ava 3,5, ISO 200.
(Foto © 2012: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
9.6 Valgustuste võrdlus
Allpool olen esitanud mõned näidispildid, mis peaksid selgitama, kuidas valgusi muutuvad erinevate valgustuste kasutamisel. Välgupea ja mudeli vahemaa oli umbes 1,20 meetrit (välja arvatud suure vihmavari korral, siis oli kaugus umbes 3 meetrit). Mudeli ja tausta vahemaa oli umbes 1 meeter. Fotod, mis selgitavad valguse ja varju liikumist, võeti minu poolt kergelt nurga all (umbes 10 kraadi nurga all valgusallika suhtes). Vasakud fotod näitavad kasutatud valgustust; paremad näitavad tulemuseks vastavat valguse- ja varjujoonte kulgu (mudeli näol ja valge seinaga).
Joonis 9-10: Kasutatud valgustus: (mitte ühtegi). Kui välgupeal pole valgustit, annab see väga karmi valguse, mis kiirgab peaaegu kõigis suundades. Vari on selgelt piiritletud. Kasutada ainult hädaolukordades.
(Foto © 2013: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Joonis 9-11: Kasutatud valgustus: Tavaline reflektor (broncolor P70). Tavalisel reflektoril on hõbedase katte tõttu kõrge valgusväljund. Valgust võib kirjeldada kui päris karm. Valguse leviv nurga suurus on suhteliselt suur. Väga sobiv markantseteks portreefotodeks või ühtlaseks tausta valgustamiseks.
(Foto © 2013: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Joonis 9-12: Kasutatud valgustus: Tavaline reflektor koos kitsa sajaga (broncolor P70 koos kitsa sajaga). Kui tavalise reflektori juurde lisada sahver, saab valgus suunatuma. Valguskiir muutub märgatavalt väiksemaks. Väga sobiv juuksevalguse seadmiseks või markantsete valgustega portreede loomiseks. Hoiatus: mudel peaks olema väga hästi meigitud ja sile nahaga ilma nahaprobleemideta.
(Foto © 2013: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Joonis 9-13: Kasutatud valgustus: ruudukujuline pehmeboks (broncolor Pulsoflex EM 110cm x 110cm). Valgus on väga pehme, mis tuleneb nii hajutajakangast kui ka selle pehmeboksi suurest pinnast. Väga sobiv ilusate portreefotode jaoks mudelitelt halva nahaga või tootefotode jaoks, kus valgust peegeldatakse.
(Foto © 2013: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Joonis 9-14: Kasutatud valgustus: kitsas pehmeboks (broncolor Pulsoflex EM 40cm x 155cm). Kitsad pehmeboksid annavad pehme valguse, kusjuures vari on vertikaalse pehmeboksi asendi korral eriti selgelt nähtav kui horisontaalse paigutuse korral. Sobib suurepäraselt valgusvihjete jaoks, nii moefotograafias kui ka tootefotograafias. Peegelduvate pindade, nagu näiteks pudelite või päikeseprillide puhul, annab peegeldav pehmeboks ilusa peegelduse.
(Foto © 2013: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Joonis 9-15: Kasutatud valgustus: ilukarv (broncolor Weichstrahl-Reflektor P-Soft hõbedase kattega). Minu lemmikvalgusti! See valgusti annab valguse kõva ja pehme vahel. Ideaalne ilusate portreede jaoks, kui mudel on hästi meigitud.
(Foto © 2013: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Joonis 9-16: Kasutatud valgustus: ilukarv (broncolor Weichstrahl-Reflektor P-Soft hõbedase kattega + sahvrijoon). Sahvrijoaga annab ilukarvvalgusti suunatuma valguse. Sobib hästi portreede jaoks ka meestele, kes kannatavad veidi markantsema valguse, mis rõhutab habemekarvu. Võib kasutada ka moefotograafias, näiteks nahapõhja struktuuri paremaks rõhutamiseks.
(Foto © 2013: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Joonis 9-17: Kasutatud valgustus: peegeldav vihmavari (broncolor Schirm Silber läbimõõduga 102cm). Traditsiooniline ja tõestatud valgus, mis asub kõva ja pehme vahel. Valguse olemuselt sarnaneb see P-Soft'le. (Ainult oluliselt odavam ostmisel ja paremini kaasaskantav, kuna saab vihmavarju kokku pakkida.)
(Foto © 2013: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Joonis 9-18: Kasutatud valgustus: opaalakrüülkera (broncolor Balloon). Balloon on konstrueeritud interjööri fotograafias kasutamiseks. Selle 360-kraadise valgusallika abil loob see väga loomuliku valguse. Ideaalne siseruumide valgustamiseks. Võib kasutada ka mudelifotograafias, kui tulemus peaks jääma väga loomulik. Fotod näivad mittemõjutatuna, kui välk korduvalt peegeldub lagedelt ja seintelt.
(Foto © 2013: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Pilt 9-19: Kasutatud valgusvormija: suur vihmavari (broncolor Para 330 FB; läbimõõt 330 cm koos keskse teravustamisega). Kui teravustamine on keskne (kasutan Parat koos keskmise ribakülgse välklambiga), annab see väga plastilise valguse, mis on ideaalne ilusate ja kergelt dramaatiliste modellide pildistamiseks.
(Foto © 2013: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Pilt 9-20: Kasutatud valgusvormija: suur vihmavari (broncolor Para 330 FB; läbimõõt 330 cm koos keskse teravustamisega). Kui teravustamine ei ole keskne, annab see laia, väga pehme valguse. Valguskiirgur on siis palju suurem kui keskse teravustamise korral ja ulatub terve seade valgustamiseni.
(Foto © 2013: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Pilt 9-21: Suure vihmavarre keskmisele kangile saab kinnitada ja teravustada välklambi (või nagu siin, rõngasvälklambi). Valguse iseloom muutub märkimisväärselt, nagu nägime ülaltoodud kahe näite põhjal. Siin on rõngasvälgul keskne asend, lähedal vihmavari keskmesse.
(Foto © 2013: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Pilt 9-22: Rõngasvälklambil on reguleeritavad tuled, mis on paigaldatud ringikujulise välgu torule. Niimoodi on valguse kulgu hea jälgida, ilma et oleks vaja teha ühtegi fotot.
(Foto © 2013: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Pilt 9-23: Kui modell on taustast eemal (siin oli see umbes 1 meeter), põhjustab rõngasvälgu valgus modelli ümber ümaralt seina valgel tüüriku. See pilt võeti otse (mitte nagu eelnevad näited kaldus nurga all) oma külge kinnitatud rõngasvälguga. Minu digitaalse peegelkaamera objektiiv oli rõngasvälgu ava keskel pildistamise ajal.
(Foto © 2013: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Pilt 9-24: Ümber-rõngasvarju saab vältida, kui modell seisab otse (seega ilma kauguseta) vastava taustapildi ees. See pilt võeti samamoodi nagu eelmine näide, ainult et modell seisis otse valgel seinale. Ainult parem käsi heidab varju, mis tuleneb sellest, et see hoitakse umbes 30 cm kaugusel valgest seinast.
(Foto © 2013: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Pilt 9-25: Varjuklapikomplektid (mis on kinnitatud tavalisele peegeldile; see foto näitab kinnitamist demo-seinale) ei muuda mitte valguse iseloomu. Küll aga mõjutavad nad valguse hajumisnurka. Neid kasutatakse siis, kui valgus peaks sihtima ainult teatud motiivide osi, samal ajal kui teised peaksid jääma selle valgusallika eest kaitstuks. Ettevaatust: Pärast pikka varjuklapikomplektide kasutamist (tugeva reguleeritava tule korral) muutuvad need väga kuumaks!
(Foto © 2013: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
9.7 Valgusvormijad tootefotograafias
Tootefotograafias on õige valgusvormija valik oluline toote müügiedukuse seisukohast. Kujutlege näiteks luksuslikku veini, mis tuleb müüa disainerpudelis: Kuidas meeldiks potentsiaalsele kliendile see, kui reklaamfotodel tunduks pudel ebamugav valgustuse tõttu mitte šikk, vaid ainult inetu? Pudelit ei pildistata näiteks vihmavarjudega, vaid kitsaste ruudukujuliste tasapindade valgustitega, kuna need võivad rõhutada luksusliku pudeli jooni.
Pilt 9-26: Läikivaid jalanõusid pildistatakse samuti kitsaste tasapindade valgustitega. Jalanõu piklik valguse peegeldus muudab selle elegantseks ning toetab nii toote kuvandit.
(Foto ©: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Pilt 9-27: Kui jalanõude pind on kanga või seemisnaha poolest, võib kasutada ka teisi valgusvormijaid. Olen saanud väga häid kogemusi broncolor P-Softiga, millel on meelespeegel.
(Foto ©: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Pilt 9-28: Suunatud valgus tagab, et materjali kare pind tuleb hästi esile.
(Foto ©: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Pilt 9-29: Olenemata sellest, kas on pressitud muster, kudumismuster või nahamustrid: Kes soovib toodete pinnatekstuuri esile tuua, kasutab pigem kõva, suunatud valgust.
(Foto ©: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Pilt 9-30: Tootefotograafia jaoks on tavaliselt vaja „palju valgust“. See kehtib eriti väikeste esemete puhul, kui töötatakse makrovaldkonnas. Seega, kes soovib tootefotograafiaga raha teenida, peab valgustustehnikat ostes tähelepanu pöörama, et osta väga võimsa välklambi süsteem (3 välklambipeaga vähemalt 1 500 vatt-sekundit).
(Foto ©: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Pildil 9-31: Disainerprillide pildistamine on lõbus; siiski tuleb hoolikalt jälgida, milliseid valgusvormereid saab kõige paremini kasutada. Ja kust. Selles eelistan kitsaid pehmikuid, mida saab klaasi kumerusel horisontaalselt, vertikaalselt või ka minu poolt kaldu kasutada. Kuna tootefotograafias ei ole ka standardseadeid, kehtib siin ka: katsetage lihtsalt erinevaid võimalusi!
(Foto ©: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Eelvaade
Järgmises (ja viimases) selle õpetuse osas käsitleme professionaalset valgustamist õues.
