Kontserdifotograafia - Osa 10: Järeltöötlus

10 Järeltöötlus

Joonis 10.1: Foto näitab trummarit Milow kontserdil 1. septembril 2011. Pärast esikohal oleva andmete varundamist (ja arhiveerimist) on vajalik teha valik parimatest fotodest. Need tuleb seejärel kergelt redigeerida ja varustada märksõnadega.

Ainult pärast eraldi salvestamist saavad nad olla avaldamiseks (loodetavasti: müügiks) saadaval. Nikon D3S koos 4,0/24-120 mm Nikkori objektiiviga kasutatava fookuskaugusega 70 mm. 1/200 sekundit, ava 4, ISO 1.600.



(Foto © 2011: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)

10.1 Andmete varundamine ja arhiveerimine

Enne kui ma fotosid vaatan või valikut teen, on esikohal järeltöötluses algsed failid varundada (ja arhiveerida), mis tavaliselt on kontserdifotograafide jaoks RAW-failid (raskete valgustingimuste tõttu on RAW-failivorming kõige otstarbekam, kuna sellest saab enamiku salvestatust „välja võtta“). Alles pärast kõikide fotode õiget (ja topelt) varundamist alustan valiku tegemist.

Andmete varundamiseks on erinevaid süsteeme. Ma eelistan topeltsalvestust 2 erinevatele RAID-süsteemidele (üks on „StudioRAID Blueline“ ja teine on „myRAID“, mõlemad Certon Systemsilt; saadaval näiteks aadressil www.calumetphoto.de), mis on ruumiliselt eraldi kasutuses. Niisuguse meetodi kaasnev taastetuvus tagab andmete turvalisuse, sest kui RAID-süsteem varastatakse või tulekahjus hävib, on kõik minu olulised fotod teises süsteemis endiselt saadaval.

Joonis 10.2: Minu jooksva andmete varunduse jaoks kasutan Certon Systemsi RAID-süsteemi „Studioline“ (RAID = „Redundant Array of Independent Discs“ = sõltumatute kettade topeltarvutus). Selles on 8 kõvaketast, millest kuni 2 võivad korraga rikkuda (ja siiski jäävad kõik andmed turvaliselt salvestatuks). Lõppude lõpuks on fotod meie fotograafidele kapital ja oleks väga tüütu, kui hooletu ja professionaalse andmete varunduse puudumise tõttu kaotsi läheksid väärtuslikud pildid. See süsteem on projekteeritud NAS-ina (võrgukettana), st võrgu kaudu pääsevad sellele ligi nii töötajad kui ka näiteks kliendid kogu maailmast. Kuritarvitamise ja volitamata juurdepääsu vältimiseks saab luua vastavatele kaustadele juurdepääsuluba.

Minu jaoks on see lahendus märksa atraktiivsem (ja turvalisem) kui oluliste andmete hoidmine abstraktses „pilves“ (seega kuskil maailmas asuvas minule tundmatu andmekeskuses).



(Foto © 2011: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)

Fotograafid peaksid oma fotod salvestama vastavalt tõestatud mustrile, mis võimaldab neil vajaduse korral (näiteks müügiks muusikaajakirjale) kiirelt leida. Selleks on andmebaasid ideaalsed. See kehtib aga ainult parimate, valitud fotode kohta. Täispikkadest fotosessioonide piltidest saab parima viisi piirata kronoloogiliselt korrastatuid, nt järgmise mustriga:

…

2013-04-22 - David Garrett - Kontsert - Berliin

2013-05-16 - Eros Ramazzotti - Kontsert - Berliin

2013-06-08 - Depeche Mode - Intervjuu - Berliin

2013-06-09 - Depeche Mode - Konsert - Berliin

2013-06-16 - Staatsoper für Alle - Kontsert - Berliin

2013-07-12 - Blackmail - Kontsert - Bochum

…

Nii on juba sisukorrast aru saada, millistest piltidest on jutt. Korraldus on sunnitud olema ajalikkuse poolest kronoloogiline. Kes on lisaks oma parimad, valitud ja töödeldud fotod salvestanud andmebaasi, on kõigeks kasutamiseks hästi varustatud, sest nii saab efektiivselt läbi viia arhiveerimist ning vajalikud pildid leiab kiirelt üles.

Joonis 10.3: Valitud parimad fotod salvestatakse lisaks andmebaasi, et need oleksid klientide poolt otsingutes kiirelt leitavad. Seda nõuab professionaalse korraldusega märksõnastamine, sest märksõnade alusel on hiljem võimalik otsinguid filtreerida vastavalt. Viisakõlbmatu David Garrett esinemas Philharmonies Berliinis 22. aprillil 2013. Canon EOS-1D X koos EF 2,8/300 mm objektiiviga. 1/250 sekund, ava 4,0, ISO 4.000. Säritusparameetrite käsitsi seadistamine. Valitud säritusmõõtmine: Punkt-säritus.



(Foto © 2013: DAVIDS/Sven Darmer – www.svendarmer.de)

10.2 Pildivalik

Paljud fotograafid teevad vea, valides pilte liiga kiirustades; kõige parem kohe pärast kontserti, kui muljed on veel kõik värske. See meetod on täiesti põhjendatud, kui kiirus määrab eduka müügi; näiteks pressifotograafidel, kes peavad samal õhtul veel valima fotod kohalikule päevalehele saatmiseks, et järgmisel päeval saaks foto koos kontserdiülevaatega ajalehes avaldatud. Kuid kõikide teiste kontserdifotograafide jaoks kehtib printsiip, et vähemalt üks öö (veel parem: 24 tundi) võiks jääda ülesvõtete ja pildivaliku vahele. Nii saab suhteliselt „objektiivsemalt“ või vähemalt natuke rohkema distantsiga valida fotosid.

Joonis 10.4: Valisin selle foto, kuna minu arvates oli see mul hästi õnnestunud selle konkreetse kontserdi „tüüpilise“ foto tegemine. Jan Delay laulab, hüppab, on ekstravagantselt riietatud ja seisab demonstratiivselt esiplaanil, samal ajal kui bänd kaob laval tagaplaanile. Muidugi on sarnaseid fotosid; aga see on üks minu 5-tärni lemmikutest. Jan Delay esinemas oma kontserdil 20. augustil 2010 Zeltfestival Ruhr'is Bochum/Wittenis. Nikon D3S koos 2,8/24-70 mm Nikkori objektiiviga kasutatava fookuskaugusega 24 mm. 1/1000 sekundit, ava 3,5, ISO 3.200. (Foto © 2010: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)

Millist programmi valiku tegemiseks kasutatakse, on tegelikult kõrvaline. Mina kasutan Adobest pärit Bridge’i.

Peaaegu kõikidel pildivalikuprogrammidel on ühine omadus, et fotodele saab prioriteete määrata; näiteks värvide või tärnidega. Soovitatav on esialgu keskmise vaatesuurusega kõik tunduvad parimad fotod hinnata kolme *** tärniga.

Järgmises voorus, kus näidatakse ainult kõiki kolme tärni *** või rohkema hinnanguga fotosid, saavad esimest vooru paremad fotod kas nelja tärniga **** hinnangu või esimeses voorus suurimad lemmikud viie tärniga *****. Need fotod, mis on natuke nõrgemad kui kolme tärniga *** hinnatud fotode keskmine, hinnatakse kahe tärniga ** alla ja kaovad vaatest (sest näidatakse ainult fotosid, mis on kolm tärni *** või rohkem).

Lõpuks tuleks suures vaates kõiki fotosid vaadata uuesti, mida eelmises voorus nelja **** või viie tärniga hinnatud. Nüüd tuleks kõik fotod, mis nõuavad redigeerimist ja müügiks lisamist, hinnata viie tärniga. Sellise järkjärgulise-süstemaatilise käsitluse abil saavutate võrdluste abil parimate fotode leidmise väga sarnaste fotode/motiivide hulgast. Lisaks säilitate ülevaate, kui palju tippfotosid kontserdil tegelikult tekkis ja kui palju fotosid valiti edasiseks töötlemiseks.

Joonis 10.5: Mõnikord on raske otsustada; paljud ülesvõtted on sarnased, erinevad vaid nüansside poolest. Seega võib sageli olla mõttekas kombineerida mitu fotot kollaažina, nagu „uuringus“. Siin oli huvitav, et trummar oli peaaegu sarnaselt valgustatud (loodusliku päevavalgusega), samal ajal kui taust muutus värviliselt. Nikon D800 koos 2,8/70-200 mm Nikkori objektiiviga kasutatava fookuskaugusega 100 mm. 1/320 sekundit, ava 3,5, ISO 800.



(Foto © 2013: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)

10.3 Pilditöötluse näpunäited

Kontserdifotograafiat peetakse üldiselt dokumendilise iseloomuga fotograafiaks. See tuleneb sellest, et enamus avaldamisi toimuvad kontsertteadete raames. Seega on loomulik, et (ajalehe- ja ajakirja-) lugejatele pakutakse ehtsat, muutmata pildimaterjali.

Antud juhul viiakse pilditöötlus läbi väga tagasihoidlikult. Heledust ja kontraste optimeeritakse, liiga tugevad värvitoonid (tekivad sageli ebasoodsa lavavalguse tõttu) filtreeritakse välja.

Müraeemaldus on sageli hädavajalik, kuna paljud kontserdifotod tehakse paratamatult suure valgustundlikkusega (ISO 3,200 ja rohkem). Müraeemaldus aitab vähendada häirivat pildimüra, et saaks tehniliselt veatuid (või vähemalt paremaid) fotosid esitada.

Joonis 10.6: Camera Raw pakub võimalust toorfailide töötlemisel piltidel müra eemaldada. Seda funktsiooni hindavad paljud kontserdifotograafid, kuna enamiku kontsertide suhteliselt nõrgad valgustingimused sunnivad meid sageli kasutama ISO tundlikkusväärtusi 3,200 ISO või isegi rohkem, et saaksime suhteliselt stabiilseid (ilma statiivita!) fotosid teha. Siin on minu foto näide müraeemaldusest (efekti paremaks hindamiseks pildi 100% suurendiga vaates vaadake järgmist lehekülge).



(Foto © 2011: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)

Joonis 10.7: Culcha Candela 20. augustil 2011 Zeltfestival Ruhril. Nikon D3S koos 4,0/24-120 mm Nikkori objektiiviga, kasutatud fookuskaugusega 24 mm. 1/500 sekundit, ava 4,0, ISO 3,200.



(Foto © 2011: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)

Joonis 10.8: Udo Lindenberg kontserdil Berliinis 15. oktoobril 2008. Parimate (valitud) fotode järeltöötlus on oluline. Vähemalt heledus ja kontrast tuleks kõigil fotodel üle vaadata ning vajadusel optimeerida. Pildi teravdus (kasutades Photoshopi: Filter>Scharfzeichnungsfilter>Unscharf maskieren), enne kui fotod avaldatakse, on samuti oluline. Veenduge aga, et te ei ületaks teravustamisel piiri ning et see oleks pildi edastamise viimane samm!



(Foto © 2012: DAVIDS/Sven Darmer – www.svendarmer.de)

Pildi värvitooni muutmine võib julgelt vaadelda lubatud sekkumisena, ilma et ülesvõte kaotaks autentsust. Eriti päevalehed avaldasid varem kõik fotod nagunii mustvalgena. Pärast enamuse ajalehtede üleminekut värvitrükile ja kõigi lehtede esitamist värviliselt on see küll muutunud; kuid mustvalged fotod on endiselt „in“ ja meeldivad noortele ja vanadele võrdsel määral.

Siiski tuleks meeles pidada, et kõik fotod ei mõju võrdselt hästi mustvalgena; mõne puhul on värvitoonil liiga suur roll selle juures, kas foto toimib või mitte. Teised pildid aga on mustvalgena palju väljendusrikkamad, mistõttu on igal fotograafil soovitatav uurida oma kontserdifotosid, et vaadata, kas seal on üht või teist pilditöötlusega paremini vastu võetavat ülesvõtet.

Joonis 10.9: Siin on kolm näidet samast fotost: Ülemine foto näitab originaali. See pole töötlemata, punane ja sinine taust on väga tugeva signaaliga. Esmapilgul võiks eeldada, et värvide osalus on selle foto mõjus oluline. Pärast värvuse eemaldamist (siin lihtsalt teostatud täieliku värjaküllastuse vähendamise kaudu) saadakse mustvalge foto (keskel), mis võrreldes originaaliga tundub pigem igav, kahvatu (ja just värvitu). Otsest võrdlust tehes eelistaks igaüks ilmselt originaali. Siiski mängib foto töötlemisel olulist rolli ka töötleja oskus. Nagu sellest näitest hästi näha, ei pruugi lihtsa värjaküllastuse vähendamisega mustvalge foto saamine olla optimaalne. Muud/täiendavad töötlussammud on vajalikud, kui soovite, et foto mõjuks. Selles näites otsustasin anda mustvalgele fotole märgatavalt soojema „pisut puudutuse“, värvides selle sepia toonidesse (alumine foto).

Kui võrrelda seda originaaliga, siis see meeldib mulle palju rohkem, sest tugevad värvid punane ja sinine ei tõmba enam tähelepanu lauljalt. Foto sobib nüüd paremini Milow' pehmele muusikale kui värviline originaal. Milow' kontsert 1. septembril 2011. Nikon D3S koos 1,4/85mm Nikkor objektiiviga. 1/160 sekundit, ava 2,2, ISO 1.250.



(Foto © 2011: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)

Joonis 10.10: Photoshopis olen salvestanud standardiseeritud käsukäsu keskkonda värvifotode sepia toonidesse muundamiseks. See mitte ainult ei säästa aega, vaid tagab ka, et enamus minu poolt sepia toonidesse muundatud fotod sobivad omavahel kokku. Kui iga kord individuaalselt kasutada sepia tooni, võib juhtuda, et fotod näivad liiga erinevad ja ei sobi omavahel kokku. Siiski jätan endale võimaluse doseerida tooni individuaalselt üksikjuhtudel, näiteks kui ma ei ole standardse käsukäsu tulemusega 100% rahul. Photoshopis on võimalus salvestada (ja nimetada) redigeerimisprotsessi käskluse all Tegevused, mis on suureks abiks mitme foto (näiteks kliendi jaoks) ühtlaseks töötlemiseks.

Joonis 10.11: Tavaliselt ei soovi ma oma fotosid moonutada. Inimesed reeglina väsivad kiiresti selliste efektide juures. Mõnikord aga, kui vajad abstraktseid fotosid, mis sobivad teemasse "muusika", kuid ei ole seotud kindla muusiku või bändiga, on need efektiivsed moonutamise vahendid. Nikon D3S koos 4/24-120mm Nikkor objektiiviga kasutatud fookuskaugusel 105mm. 1/200 sekundit, ava 4,0, ISO 2.500. Käsitsiga seadistatud säritusparameetrid.



(Foto © 2011: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)

Joonis 10.12: Siin meeldis mulle väga kivieffekt, pärast seda, kui ma olin foto lisaks värviliselt muutnud. Eriti Photoshop'i filtrite kasutamisel peaksite aga hoolitsema selle eest, et selliseid efekte liiga sageli ei kasutataks. Lisaks on mõistlik, et neid efekte ei rakendata alati samade seadistustega, vaid vaadake iga foto puhul individuaalselt, milline parameetrite kombinatsioon toob parima tulemuse. Sunrise Avenue kontserdil 27. augustil 2012. Nikon D4 koos 1,4/85mm Nikkor objektiiviga. 1/640 sekundit, ava 2,5, ISO 2500. Ava prioriteet (aegautomatiseerimine).



(Foto © 2011: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)

Joonis 10.13: Alguses olin must-valge fotograaf. Ma ei saanud aru paljude fotode juhuslikest värvitoonidest; must-valgeks (või sageli ka sepia) vähendamine minu arvates tegi minu fotod väljendusrikkamaks ja huvitavamaks. Mõne aja pärast, veel analoogaegadel, kui fotografeeriti filmiga, avastasin piltide "ristist" (diafilm pildistatakse ja arendatakse C41 asemel E6's, nagu negatiivfilm).

Tulemuseks oli, pärast sobiva filmi leidmist minu vajadusteks, et fotod tulid märkimisväärselt värvilisemad, tugevamate kontrastidega. Digifotograafias toimib see sama: Värviküllasuse ja Toonikõverate käskude abil saate luua fotosid, mis on "kirglikult värvilised" ja tänu kontrastidele peaaegu graafilised.

Värviküllasust tugevalt, et saada popilikud värvid (vaata keskmist fotot). Wir sind Helden' kontsert 25. augustil 2011. Nikon D3S koos 1,4/85mm Nikkor objektiiviga. 1/250 sekundit, ava 3,5, ISO 2.000. Käsitsiga seadistatud säritusparameetrid.



(Foto © 2011: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)

Joonis 10.14: Täiendava abstraktsiooni ja peaaegu graafilise efekti saamiseks suurendasin teises sammus foto kontraste Toonikükurve abil Photoshopis tugevalt.