Siin on ülevaade iga peatüki kohta:
Osale 1 - "Models" pildistamine
Osale 2 - Mõistlik varustus
Osale 3 - Sobivate mudelite leidmine
Osale 4 - Asukoha otsimine
Osale 5 - Pildiideede arendamine
Osale 6 - Pildikujunduse näpunäited
Osale 7 - Stiilinipid
Osale 8 - Mudelite oskuslik valgustamine
Osale 9 - Efektiivne meeskonnatöö
Osale 10 - Poosinipid
Joonis 10.1: Käed ja jalad (ning põlved ja küünarnukid) ei tohiks otse kaamerasse näidata, kuna siis tunduvad need väikesed ja tünnikujulised (või põlvede ja küünarnukkide puhul: mahukad ja inetud). Samuti ei tohiks neid kunagi täiesti sirgeks ajada; see näeb välja jäik, ebavajalik ja ebasoodsalt. Paremini on hoida käsi ja jalgu alati (kerget) küünarnukini. Sellised näpunäited aitavad teie modellil iseenesest ilusaid ja fotogeenseid poose võtta. Nikon D3S koos 2,8/300mm Nikkori objektiiviga. 1/800 sekundit, ava 4, ISO 500.
(Foto © 2011: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Kui ma selgitan modellile näiteks, et enamiku pooside pildimõju on märgatavalt suurem, kui keha hoides tekib teatud pingulikkus (sest siis mõjuvad modellid palju esinduslikumalt), siis saavad nad aru ja suudavad poseerimisel vastavalt tegutseda.
Või kui selgitan modelile, et jalg, millele kogu kaalu asetatakse, tundub paksem kui teine jalg, millel pole kaalu kanda. Ja seetõttu on parem hoida jalga, mis ei kanna kehakaalu, lähemal kaamerale (kui teine, mis näeb välja paksem).
Modellid saavad sellistest selgitustest aru ja püüavad tulevikus poseerida võimalikult soodsalt.
10.1 Anda suurt liikumisvabadust
Mõnikord on parem anda modellile suur liikumisvabadus ja lasta neil lihtsalt "teha oma asja"! Fotograaf aitab vaid korrigeerivalt sekkuda. Selle lähenemise puhul on oluline, et modell liigub kogu aeg pidevalt (ideaalis tempokat muusikat kuulates) ja muudab poose pidevalt ja sujuvalt.
Selle lähenemise puhul tehtav levinuim viga modellipoolt on see, et niipea kui uus poos on võetud, ootab modell, et fotograaf tegutseks kaamera päästikuga. See on aga vastuoluline ja muudaks liigutused ebatäpselt ja katkendlikult. Seega on parem öelda modellile, et ta peaks kogu aeg (muusika saatel) liikuma ja fotograaf pildistab vaid aeg-ajalt.
Joonis 10.3: Need kirjeldatud viisil fotosid tehes tagate, et modell võtab vastu vaid loomulikku (ja mitte jäika ja etteantud) positsioone. Peate siiski arvestama, et sellisel viisil fotograafi poolt korrektuurid on ainult harvad ning juhised peavad tulema kiiresti. Nikon D4 koos 1,4/50 mm Nikkori objektiiviga. 1/160 sekundit, ava 7,1, ISO 100.
(Foto © 2013: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
10.2 Jalad optiliselt pikendada
Olen pildistanud juba palju suurepäraseid modeleid, kes olid näiteks „ainult“ 1,65 meetrit pikad. Ja ometi olid nad ilusad, graatsilised ja neil oli suurepärane karisma. Fotoülesannete jaoks ei pea modellid alati täpselt määratletud mõõtudega olema. Oluline on fotogeensus, seega kuvamisel esinduslikkus.
Kuid modellid, kes on alla 1,70 meetri pikad, sooviksid kõik meeleldi vastavalt pikemad olla. Seetõttu on nad tavaliselt üsna vaimustunud võimalusest paista optiliselt suuremad kasutades laiatarbe objektiivi abil.
Kui pildistate seisvat modelli madalast poosist, venivad jalad optiliselt. See juhtub laiatarbekauguste moonutamise tõttu. Eelduseks on, et fotograaf hoiab kaamerat alt üles kallutatuna.
Kuna mitte ainult jalad, vaid (kuna need on alumisele äärekohale lähimad) eelkõige jalad (või jalanõud) moonduvad, peab fotograaf jälgima, et seda efekti üle ei dramatiseeritaks.
Joonis 10.4: Ka selle foto puhul olin modelli jalgadega madalal. "Õrnalt" ainult 32 mm laiatarbe objektiiviga oli optilise jala pikendamise efekt küll selgelt näha, kuid mitte nii häiriv, et jalad näiksid ebaproportsionaalselt suured. Nikon D3 koos 2,8/24-70mm Nikkori objektiiviga kasutatud fookuskaugusel 32mm. 1/160 sekundit, ava 8, ISO 200.
(Foto © 2009: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Joonis 10.5: Selle efekti võimendamiseks saab kasutada ebatavaliselt kitsamat pildiformaati. See mudel oli kõige rohkem 1,66 meetrit pikk. Tänu laiatarbe objektiivile, madalale perspektiivile ja vabastamise vahendile pildi lõikamiseks näib see lausa "hiiglaslik". Nikon D3S koos 2,8/24-70mm Nikkori objektiiviga kasutatud fookuskaugusel 34mm. 1/160 sekundit, ava 4, ISO 2500.
(Foto © 2010: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
10.3 Pildistage vähem peenikesi mudeleid
Mõned modellid on veidi paksemad kui tavaliselt. Minu arvates see siiski probleemiks ei ole, sest kui proportsioonid on õiged, võib see väga hästi välja näha!
Kes aga soovib selliseid mudeleid fotografeerides peenemaks muuta kui nad on, peaks tähelepanu pöörama sellele, et poosid võetaks alati väga sirutatult. Paljud meesfotograafid tunnevad kõhurasva-vähemaks-trikki: kes soovib oma kõhtu sisse tõmmata, ei saavuta seda ainult kõhulihaseid pingutades. Lisaks hingatakse sügavalt sisse, mis tõstab rinnakorvi ning toimub selgroo venitamine, mis muudab üldise välimuse mõne sentimeetri võrra pikemaks (ja seeläbi saledamaks).
Teine trikk on töötada rõivastega, mis varjavad võimalikke probleemseid kohti. Näiteks naismudelite puhul võiks töötada pigem keskmise pikkusega seelikuga hotpantsi asemel (kui mudelil on probleeme oma reitega).
Samuti võib varem kirjeldatud jalgade optiline pikendamine imesid teha ja muuta mudelid oluliselt saledamaks.
Joonis 10.6: Võimalikult sirgelt võetud poosid lasevad ka mitte nii saledatel mudelitel atraktiivselt välja näha. Nikon D3X koos 2,8/14-24mm Nikkoriga kasutatud fookuskaugusega 14mm. 1/250 sekundit, ava 20, ISO 100.
(Foto © 2011: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
10.4 Ilusa rindkere ja tagumiku pildistamine
Akti- ja erootikafotograafias on paljudes kaadrites peamine fookus kaunite rindade (naismudelite puhul) ja tagumiku (nii mees- kui ka naismudelite puhul) kaunilt pildistamisel.
Tagumik näeb üldiselt iluideaali kohaselt ahvatlevam välja, kui see on kenasti ümara kujuga pildistatud. Seega tuleb seda esile tõsta, mis on üsna kurnav ja võib põhjustada seljavalusid.
Kasvõi mudelite puhul, kes kurvastavad väidetavalt liiga suure tagumiku üle, on fotograafiliselt kasulikum see siiski esile tuua ja seeläbi ümardada. See nõuab sellistelt mudelitelt eneseületust; kuid alternatiiviks oleks tagumiku lihaste sisse tõmbamine, mis tekitab lohke ning näeb ebakorrapärane välja (ja seetõttu ebameeldiv).
Seega: Isegi suur tagumik näeb fotodel parem välja, kui see on välja tõstetud! See kehtib nii naiste kui ka meeste mudelite puhul.
Joonis 10.7: Antud fotol on näha väga hästi, kui palju on vaja selga pingutada, et tagumikku kenasti välja tõsta ja pringina paista lasta. Enamus (algajate) modelle teevad vea, kui kummarduvad ettepoole, et tagumikku välja tõsta. Kuid parem vaatab see välja, kui ülakeha on sirge. See on küll märgatavalt kurnav, kuid motiveeritud mudelid kannavad seda ilusamate fotode nimel hea meelega. Nikon D3S koos 2,8/24-70mm Nikkoriga kasutatud fookuskaugusega 36mm. 1/160 sekundit, ava 4,5, ISO 2500.
(Foto © 2010: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Joonis 10.8: Lamades saab tagumiku välja tõsta nagu eespool kirjeldatud. Kuna see on väga kurnav, saab selle kõige paremini aru, kui seda ise lamades proovida. Siis saab parema arusaamise mudelite pingutusest. Ja saab teada, miks fotograaf(id) peaksid selliste kaadrite puhul kiirustama. Nikon D3X koos 2,8/70-200mm Nikkoriga kasutatud fookuskaugusega 145mm. 1/160 sekundit, ava 22, ISO 100.
(Foto © 2012: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Paljudel mudelitel on probleeme oma rindade suurusega. Enamasti ma ei saa sellest aru, sest suurus ei ole oluline, vaid kuju. Ka suhteliselt väike rind näeb väga ilus välja, kui kuju on õige ja nad ei ripu.
Ainult suuri rindu peavad nende omanikud tihti liiga väikesteks, mida ma samuti üldse ei saa mõista. Tundub, et see on pigem paljude naiste psühholoogiline probleem. (Mehed osas olen läbi paljude vestluste teadlik, et suured rinnad küll juhuslikult silma paistavad; enamiku meeste suure enamuse poolt eelistatakse neid siiski mitte. Eriti kehtib see silikoonimplantantidega rindade puhul).
Fotograafiliselt näevad rinnad sageli paremini välja, kui poosimisel käed üleval hoitakse ja riputamine sellega ära hoitakse.
Joonis 10.9: Allapoole riputavate käte korral ei näe ka naismudelite rinnad alati ilusad struktuurid välja. Siis soovitatakse käed tõsta (näiteks pea poole). See tõstab rinnad atraktiivselt. Nikon D3S koos 2,8/105mm Mikro Nikkoriga. 1/80 sekundit, ava 5,6, ISO 200.
(Foto © 2010: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Joonis 10.10: Lamades näevad isegi ilusad suured rinnad sageli lamedad välja. Seega kui jäädvustate mudelit, kes tunneb oma rindade suuruse pärast komplekse, ei tohiks neid lamavas asendis pildistada. Või lasta neil hoida käsi või rätikut (või aluspesu) ees. Nikon D3S koos 2,8/24-70mm Nikkoriga kasutatud fookuskaugusega 55mm. 1/125 sekundit, ava 5, ISO 200.
(Foto © 2010: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Joonis 10.11: Kuigi ma isiklikult ei salli üldse silikoonrindu - lamades on nendel (fotograafiliselt) eelis loomulike rindade ees: need ei vaju kokku.
(Kuigi "asjatundja" märkab kohe, et need ei saa olla loomulikud rinnad ...). Nikon D3S koos 2,8/105mm Mikro Nikkoriga. 1/160 sekundit, ava 4, ISO 250.
(Foto © 2010: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
10.5 Lahedad ja erilised poosid
Modelliposede puhul kehtib: Mida loomulikult tundub väga rumal, see näeb fotodel sageli üsna "äge", "laid back" ja väljendusrikkalt välja!
Seega sarnaneb modellitöö tihti teatriga: olulised on suured žestid, liialdatud poosid. Andke oma modellile nõu käituda võimalikult üle võlli, kui see sobib pildi sisuga (sama kehtib osaliselt ka näoilme kohta). Siis muutuvad teie fotod professionaalseks ja kaasaegseks ilmumisel.
Kui pildistatakse lihtsa (stuudio-) taustaga praktiliselt ilma rekvisiitideta, tuleb seda nõuannet eriti arvesse võtta, sest seejärel on modell tähelepanu keskpunktis ja miski ei kõrvuta tähelepanu.
Pilt 10.12: Mõnedel modellidel, nagu siin Agnesel, on modellitöö õigupoolest veres. Neil on komme tajuda automaatselt, millised kehahoiakud on efektsed ja fotogeensed. Fotograafina peate vajadusel ainult väikseid asju korrigeerima. Kui Agnes seisaks aga pagarireas kassas, siis poleks ma teda tõenäoliselt kõnetanud, vaid teinud suure kaare ümber teda... ;-)
(Foto © 2006: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Pilt 10.13: Mida teatraalsem, seda parem! Modelliposid võivad olla julged ja liialdatud. Fotodel näeb see väljendusrikkam (ja seega tavaliselt parem) välja kui "normaalsed" kehahoiakud. Nikon D3X koos 2,8/24-70mm Nikkoriga kasutatud fookuskaugusel 24mm. 1/80 sekundit, f/22, ISO 100.
(Foto © 2011: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Pilt 10.14: Isegi täiesti liialdatud poosid sobivad fotode jaoks. Igav võib lõppude lõpuks igaüks olla; seega ärge seadke endale piiranguid! Ma ütlen alati oma modellidele: Mida hullumeelsem, seda parem! Ja sellised fotosessioonid pakuvad rohkem lõbu kui tavalised, mida on juba 1000 korda tehtud. Nikon D3 koos 2,8/24-70mm Nikkoriga kasutatud fookuskaugusel 26mm. 1/125 sekundit, f/4,5, ISO 200.
(Foto © 2010: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
10.6 Mitu modelli korraga kaamera ees
Mida rohkem modele (korraga) kaamera ees seisab, seda keerulisemaks muutub fotograafile kõik vastavalt pildiideele juhtida. Ja veelgi keerulisem on modele juhendada võtma täiuslikke poose (või korrigeerida võetud poose fotograafi ettekujutuste kohaselt). Iga lisanduv modell muudab olukorra proportsionaalselt keerulisemaks.
Pilt 10.15: Kui fotodel on kaks või enam modelli, on meile fotograafidele juhendamise andmine keerulisem. Oluline on, et suunaksite modele kiiresti, valjusti ja selgelt ning eelkõige täpselt. Siis kuulavad nad ka kontsentreeritult ja on kaasatud, mis on eriti oluline mitme inimese fotode puhul.
(Foto © 2008: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Pilt 10.16: Lihtsam on, kui üks modellidest on esiplaanil ja teine taustal dekoratiivse atribuudina. Kui tagumine isik hajub kergelt hägususse, suunatakse pildivaatajate pilgud eesmisele modellile, kus poseerimine peaks olema õige. Nikon D3X koos 2,8/105mm Nikkoriga. 1/250 sekundit, f/3,5, ISO 100.
(Foto © 2010: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Pilt 10.17: Mida rohkem modele korraga pildistatakse, seda raskem on anda igale individuaalseid juhiseid. Kehahoiakuid ei saa ka ükshaaval parandada, ilma et teistel modellidel midagi muutuks. Inimestele on paigalpüsimine siiski võõras; see ei kehti ainult laste kohta. Lihtsam on siis jätta modellidele ruumi või anda neile näiteks lihtne pildiidee, mida koos ellu viiakse. Foto on tehtud ühest minu Ibiiza töötubadest, mis toimuvad igal aastal mais.
(Foto © 2008: Jens Brüggemann – www.jensbrueggemann.de)
Järelsõna
Fotograafiat õpitakse vaid fotograafiat tehes. Olete selles õpetustesarjas minult saanud mõned näpunäited, mis modellifotograafias kindlasti kasulikud on. Nüüd tuleb see "õpitu" praktikasse rakendada, et see jääks teie mõtetesse püsima ja et tekiksid tõesti toredad, erakordsed modellifotod. Alles siis saab fotograafeerida, kui teil on imelised fotod näidata; ainult teooria ei tee veel meistrit.
Kui edaspidi fotosid teete, vaadake pärast tulemusi rahulikult monitorilt. Mõelge, mida valesti tegite. Ja kurvastage väga rumalate vigade üle. Kuid needki aitavad teil edasi, sest sellest õpite lõpuks! (Mida rumalam viga, seda suurem võimalus, et te seda enam kunagi ei tee!)
Kuid samas kiitke ennast mõttes, kui saavutate eriti ilusa foto! Ka see on oluline edasimineku osa. Kurvastage oma vigade üle; aga ka olete uhked õpitud oskuste üle.
Soovin teile alati "head valgust" ja toredaid, pühendunud modeleid!
Jens Brüggemann
