Maksud
Käibemaksuvaba väikeettevõtja
Algajal ettevõtjal võib olla mõistlik kasutada nn „käibemaksuvaba väikeettevõtja“ õigust. Paragrahvi 19 UStG kohaselt võib valida, kas jätta deklaratsioonides käibemaks märkimata, kui eelmisel aastal jäi käive alla 17 500 euro ja käesoleval aastal ei ületa tõenäoliselt 50 000 euro piiri. Näiteks kui esimese kuue kuu jooksul on juba müüdud 40 000 euro väärtuses ja seejärel pool aastat „vahele jäetud“ (puhkus peetud), ületatakse 50 000 euro piir.
Eelis käibemaksuvabas väikeettevõtluses seisneb selles, et seda deklareerimata käibemaksu pole vaja maksuametile üle kanda. Siiski, sellisel juhul, nagu on miinus, ei saa fotograaf ka tagasi küsida talle tasutud sisendkäibemaksu (käibemaks, mis sisaldub sisenemisarvetes, näiteks kaamera ostul).
Kui peamiselt on eraisikutest kliente ja suuremaid investeeringuid ei pea tegema, on mõistlik tegutseda „käibemaksuvaba väikeettevõtjana“. Nii võib kasum osutuda kas suuremaks konkurentidest (täpselt 19% rohkem; eeldusel, et kulustruktuur on sama), või ollakse võimelised pakkuma oma konkurentidest märksa madalama hinnaga. See omakorda tõmbaks rohkem nõudlust ligi.
Näide 1:
Karjääri alustaja N. Eu-l on üksikasjalikud plaanid oma esimeseks tööaastaks. Ta plaanib iseseisvalt esimese tööaasta jooksul osta kaameravarustuse, mis maksab 8 000 eurot arveliselt (seega koos käibemaksuga) ja arvuti koos lisaseadmetega 2 000 euro eest (samuti brutos). Oma esimese tööaasta oodatavad sissetulekud on samuti 12 000 eurot (samuti brutos). Ta teenib neid, pakkudes ainult eraisikutele portree- ja pulmafotosid.
Küsimus1: Kas on tema jaoks mõistlik tegutseda käibemaksuvabana või valida vabatahtlikult käibemaksu?
Arvutus 1a:
N. Eu otsustab tegutseda käibemaksuvabana. Tema kasum on 12 000 eurot (tulud) – 10 000 eurot (kulud) = 2 000 eurot (kasum enne tulumaksu).
Arvutus 1b:
N. Eu otsustab deklareerida käibemaksu oma arvetes, nii et ta saab tagasi küsida tagasi sisendkäibemaksu sisenemisarvetelt. Kasumiarveldus on järgmine: 1 596,64 eurot makstud sisendkäibemaksu (sisaldub tema ostude summas) – 1 915,97 eurot teenitud käibemaks (mis on esitatud tema klientidele) = (-) 319,33 eurot (see on tema käibemaksu tasumise kohustus). Seega on tema kulud: 8 403,36 eurot (netokulud), lisaks käibemaksu tasumiskohustus (319,33 eurot) = 8 722,69 eurot. Tema tulud: 10 084,03 eurot (netotulud). Kasum = 1 361,34 eurot.
Vastus 1: Tema jaoks on mõistlikum tegutseda käibemaksuvabana.
Näide 2:
Karjääri alustaja N. Eu-l on üksikasjalikud plaanid oma esimeseks tööaastaks. Ta plaanib iseseisvalt esimese tööaasta jooksul osta kaameravarustuse 8 000 euro eest ning välklambi 3 000 euro eest (samuti mõlemad koos käibemaksuga) ja arvuti koos lisaseadmetega 2 000 euro eest (samuti brutos). Oma esimese tööaasta oodatavad sissetulekud on samuti 12 000 eurot (samuti brutos). Ta teenib neid, pakkudes ainult eraisikutele portree- ja pulmafotosid.
Küsimus 2: Kas on tema jaoks mõistlik tegutseda käibemaksuvabana või valida vabatahtlikult käibemaksu?
Arvutus 2a:
N. Eu otsustab tegutseda käibemaksuvabana. Tema kahjum on 12 000 eurot (tulud) – 13 000 eurot (kulud) = -1 000 eurot (kahjum).
Arvutus 2b:
N. Eu otsustab deklareerida käibemaksu oma arvetes, nii et ta saab tagasi küsida tagasi sisendkäibemaksu sisenemisarvetelt. Kasumiarveldus on järgmine: 2 075,63 eurot makstud sisendkäibemaksu (sisaldub tema ostude summas) – 1 915,97 eurot teenitud käibemaks (mis on esitatud tema klientidele) = (+) 159,66 eurot (see on tema käibemaksunõue maksuametile). See erinevus 159,66 eurot tuleb maksuametil talle tagastada. Seega tema kulud: 10 924,37 eurot (netokulud). Tema tulud: 10 084,03 eurot (netotulud) pluss käibemaksu tagastus (159,66 eurot) = 10 243,69 eurot. Kahjum = 680,69 eurot.
Vastus 2: Teises olukorras on N. Eu jaoks mõistlikum opteerida käibemaksu, kuna tema kahjum väheneb sel viisil.
Küsimusele, kas tegutseda käibemaksuvabana, saab vastata vaid siis, kui on teada karjääri alustaja klientide ring ja investeerimiskäitumine.
Otsese võrdluse käibemaksuvaba portreefotograafi ja konkurendi vahel, kes peab deklareerima ja üle kandma käibemaksu (muul juhul sama kulustruktuuri korral), on esimesel kasu kas suurem kasum teenimisest või võimekus konkurendi hindu märkimisväärselt alandada (ja seeläbi osa konkurendi kliendist ärakiskuda). Eeldusel, et mõlemad ei oma või neil on vähe kulutusi (investeeritakse vähe uute ostude soetamisse) ning kliendibaas koosneb eraisikutest, kes lõpptarbijatena arve hinnas sisalduvat käibemaksu tagasi ei saa.
Kuid kuna just ettevõtluse alguses tehakse sageli rohkem investeeringuid kui sissetulekuid teenitakse, on suurte investeeringutega – sh fotograafidena – alustajatel tavaliselt mõistlikum opteerida käibemaksu poolt. Selle otsusega on aga seotud 5-aastane kohustus (Paragrahv 19(2) UStG).
Kui esimestel ettevõtteaastatel tuleb teha palju ostmisi (välklamp, rekvisiidid, kaameravarustus, arvuti ja tarkvara jne) ning peamiselt tehakse tööd ettevõtetele, siis on mõistlik opteerida käibemaksu poolt. Selle otsusega on aga seotud 5-aastane kohustus (Paragrahv 19(2) UStG).
Kui teil on kaameravarustus, välklambi seade ja tarvikud juba enne ettevõtluse algust soetatud, plaanite esimestel aastatel vähe uusi soetusi ning teil on peamiselt eraisikud klientidena, oleks mõistlik alustuseks tegutseda käibemaksuvabana. 17 500-eurose käibemaksumäära piiri ületate kindlasti 1-2 aasta jooksul, kui kõik on õigesti tehtud, nii et veel ühe aasta jooksul (kus peate jääma alla 50 000 euro käibemaksule) ei ole teil lõpuks valikut ja peate normaalselt käibemaksu arvestama, tasuma ja tagasi maksma maksuhaldurilt.
Õige maksu määra küsimus
Küsimus, kas 7% või 19% käibemaksu tuleks (neto-) arve summale lisada, tekitab üldiselt segadust. Tegelikult pole tegevusviis sugugi nii keeruline. Kui fotod või kõrvalkulud domineerivad arve summas, kasutatakse 19%. Kui seevastu on kasutusõiguste andmine esiplaanil, kasutatakse 7%.
Kui loote fotosid eraisikutele, kasutatakse alati 19% käibemaksumäära. Need 19% käibemaks peab olema teie klientidele esitatud hinnas, mida te neile ütlete; käibemaksu ei tohi seega hiljem lisada.
Kui annate foto ajakirja trükkimiseks, annate väljaõiguse foto kasutamiseks. Sama kehtib sellistel juhtudel nagu: trükkimine postkaardile, posterile või kohvitassile, avaldamine veebis veebigaleriis, kasutamine kataloogi kujunduses taustafotona jne. Kasutusõiguse andmine tähendab, et teie (algse) arve jaoks tuleb kasutada 7% käibemaksumäära.
Ettevõtte klientidele suhtlemisel on tavaline tegutseda netohindadega lepingukõneluste raames. Kui olete näiteks kokku leppinud summas 1 000 eurot fotosessiooni eest, tuleb sellele summale lisada käibemaks. Kuid pidage meeles, et käibemaks ja kasutatud käibemaksumäär tuleb arvel eraldi välja tuua.
Kuid on juhtumeid, kus arve summa põhiosa pole mitte ainult kasutusõiguste andmisele tuginev, vaid arvestatakse keeruka fotosessiooniga paljude osalejate (assistendid, modellid, visagistid, stilistid, lavakujundajad jne) ja muude ulatuslike kulupostide eest (nt toitlustus, reisikulud, hotellimajutused, rekvisiidid jne). Sel juhul ei kasutaks te arve esitamisel 7% käibemaksumäära, vaid 19%. Või kirjutate kaks erinevat arvet: ühe kõrval- ja tootmiskulude ning teise kasutusõiguste andmise kohta. Ka see võimalus on mõeldav.
Käibemaks
Olenemata käibemaksukohustuse suurusest on esmakordselt ettevõtjatel kaks esimest aastat kohustus esitada käibemaksudeklaratsioonid igakuiselt (!), ja seda järgmise kuu 10. kuupäevaks elektrooniliselt. Selleks vajalik programm, mille abil andmete edastamine maksuhaldurile toimub, saab alla laadida aadressilt www.elster.de (ELSTER = ELektronische STeuerERklärung). Avalehel klõpsake nuppu „ElsterFormular“, järgmisel lehel nuppu „ElsterFormulari allalaadimine aastaks 2010/2011>>“.
Käitlemine on väga lihtne: peate (lisaks maksunumbrile, nimele/firma nimele, aadressile ja deklareerimise perioodile) lihtsalt sisestama oma netosissetulekute summa (tulud ilma käibemaksuta; jaotatud käibemaksumääradena) vormikasti; seejärel arvutab programm sissetuleva käibemaksu. Nüüd peate lihtsalt sisestama väljaminevate käibemaksude summa (teie sisendkäibemaksu) vastavale väljale ja programm arvutab välja „jäänud käibemaksu ennetähtaegse makse“.
Kui olete rohkem investeerinud kui teeninud (või täpsemalt öeldes: kui olete rohkem sisendkäibemaksu välja andnud kui käibemaksu teeninud), tagastab maksuhaldur teile liiga makstud sisendkäibemaksu. Sellisel juhul ei tohiks te loomulikult oodata oma käibemaksudeklaratsiooni esitamisega kuni järgmise kuu 10. kuupäevani, vaid peaksite selle võimalikult vara esitama.
Näide: Kui olete vastaval perioodil investeerinud 5 000 eurot (bruto) uude välklampi (makstud sisendkäibemaks = 798,32 eurot) ja teeninud samal perioodil ainult 2 000 eurot perefotode ja pulmafotode eest (sisseostetud käibemaks = 319,33 eurot), saate käibemaksu ettemaksu deklaratsiooni alusel erinevuse = 478,99 eurot tagasi maksuhaldurilt.
Pärast seda, kui programm on arvutanud „jäänud käibemaksu ennetähtaegse makse“ (või summa, mille olete liiga palju käibemaksu maksnud ja mille maksuhaldur teile tagastab), tuleb käibemaksu ettemaksu internetti edastada maksuhaldurile ja tulemuslik ülekande protokoll välja printida ning tulevikus alles hoida.
Käibemaksudeklaratsioon (terveks aastaks) on vajalik lihtsalt selleks, et kogu info kokku võtta ja maksumaksurile veel kord võimaldada muudatusi teha (näiteks kui mõni dokumendid on ununenud või kui arvutustes oli viga). Kuna käibemaksudeklaratsioon esitatakse koos tulumaksudeklaratsiooniga pärast majandusaasta lõppu kogu perioodi (1 aasta) kohta, siis ei ole sugugi ebatõenäoline, et väärtusi tuleb korrigeerida.
Tulumaks
Et saaksite tulu maksustamiseklaratsiooni täielikult koostada (ja siin pole tähtis, kas teie või raamatupidaja täidab seda ülesannet), on vajalik, et te jälgiksite oma sissetulekuid ja kulusid hoolsalt terve aasta jooksul. Vabakutselise fotograafina olete seadusega kohustatud tegema lihtsa sissetulekute ja kulude ülejäägi arvestuse, mis lihtsustatult tähendab, et lahutate oma kulud oma sissetulekutest, et määrata ettevõtte kasum.
Oma sissetulekute täielikuks jälgimiseks looge parem kaust, kuhu järjestikuses järjekorras paigutatakse teie väljaminevad arved. Teie väljaminevate arvetega peate juba tegema „järjestikuse arvenumbri“ (vt juhend Kuidas täita professionaalselt, efektiivselt, rahaliselt edukalt ja õiguslikult turvaliselt oma esimest fotoülesannet?, lõigepunkt Arve esitamine); seega on hea mõte seda põhimõtet järgida ja panna sellesse kaustakse ka väiksemad arved alla 100 euro (varustades need järjestikuse numbriga).
Lisaks peaksite pidama arvestust oma tegelikult teenitud sissetulekute kohta ajalises sorteerimises. Asjaolu, et saadate kliendile arve, ei tähenda veel midagi selle kohta, kas klient on arve summa ka tegelikult (täies ulatuses) tasunud. Maksu seisukohalt on iseseisvate isikute puhul olulised ainult nende sissetulekud nende kontol (või sularahas maksmisel sularaha laekumised kassas).
põhivaluutat!
Käibemaksu ettemaksu deklaratsiooni raames saate käibemaksuhaldurilt kätte sisaldatud sisendkäibemaksu summa käibemaksukoormisele hästi, kui kulud vastaval perioodil olid suuremad kui teie sissetulekud.
Kuna investeeringud kasutatakse kauem kui lihtsalt soetusaastal, on seadusandja muutnud kõigi ettevõtete jaoks kohustuslikuks amortisatsioonisüsteemi. Samal ajal kui alates 2010. aastast võite jälle kohe maha kanda investeeringud, mis maksid (üksikult) alla 410 euro (nn „madalama väärtusega majanduslikud objektid“), tuleb kallimad objektid, mille hind oli suurem, kanda maha vastavalt tegelikule kasutusajale. See tähendab, et jagate neto soetamiskulud aastate kaupa eeldatava kasutusaja jooksul.
Digikaamera (ostuhind koos käibemaksuga näiteks 1.190,- eurot), mida eeldatavasti saab kasutada tööalaselt 5 aastat, kuni see vananeb, amortiseeritakse vastavalt ka üle 5 aasta lineaarselt või degressiivselt (tavaliselt lineaarselt, st iga-aastaselt võrdselt, siin siis 200,- eurot aastas).
Tulude ja kulude vastavusmeetodil arvutatud kasum on seejärel aluseks teie tulumaksu arvutamisele. Kui te tegelete fotograafiaga ainult kõrvaltegevusena, kui teil on veel muid sissetulekuallikaid, siis läheb kasum teie kogutulude summa arvesse, millest kalkuleeritakse makstav tulumaks. Kui te olete kandnud kahju, mis pole enesekindluse esimestel aastatel midagi ebatavalist, vähendab see kahju teie kogutulude summat. Teisisõnu: vältite makse tasumist muude sissetulekuallikate eest.
Olge aga ettevaatlik, et maksuamet süüdistab teid kiiresti "harrastuses" (mõeldud fotograafia harrastamiseks), kui kirjutate fotograafia valdkonnas kahjusid üle 2-3 aasta ja ei suuda tõestada, et kasutate fotograafiat jätkusuutliku tulu saamiseks. Sellisel juhul ei tunnistata teie poolt fotograafiast tulenevaid kahjusid maksustamise eesmärgil.
Väljavaade
Keskmine tulu pildimüügist on viimase 10 aasta jooksul märkimisväärselt langenud. Selle arengu põhjustajaks ei saa eitada pildiagentuure, kes tugeva konkurentsi tõttu globaalsel turul olid sunnitud hinnad langetama. Piltideagentuuride varus on üha rohkem fotosid, mis on viinud söödetud fotograafia valdkonna osakaalu olulise vähenemiseni. Samal ajal tuleb turule üha rohkem harrastusfotograafe, kes proovivad oma - vahel fantastilisi - fotosid kõrvaltegevusena rahaks teha.
2010. aasta sügisel ajakirja Profifoto läbiviidud küsitluse kohaselt märkis 85% portree- ja reportaažifotograafidest, et nad tunnevad harrastusfotograafide konkurentsi märkimisväärselt. Teisisõnu: kook on väiksemaks jäänud ja teda jagatakse nüüd rohkema fotograafiga kui kunagi varem.
Nädalavahetusel või ka pühadel, kui teised inimesed naudivad vaba aega, teen ma sageli pilte raamatule või istun arvuti taga, et kirjutada fotograafia õpikut. Nii on juba 12 aasta jooksul välja tulnud 10 raamatut fotograafiast.
Paljud fotograafid teevad nüüd vea, et nad alistuvad sellele arengule ja "annetavad" oma fotosid või oma fotode kasutusõigusi, et avaldamiste puhul, kui selle eest tasu ei maksta, vähemalt fotograafina mainitaks. Kuid see on juba seadusega nii, ning loodetud reklaamimõju on tavaliselt olematu.
Head vastupidavust, palju õnne, toredaid kliente ja erialast edu soovib teile
Jens Brüggemann
Kasulikud lingid ja soovitatud kirjandus
• Väga hea abivahend pakkumiste kalkuleerimisel on raamat "Bildhonorare" (Pildihonorarid) Keskmise suurusega Foto Turundusliidult (MFM), mis on välja antud Liidu Pressipildiagentuuride ja Pildiarkiivide Föderatsiooni poolt (BVPA). Koos käsiraamatuga "Bildermarkt" on raamatu hind 33 eurot ning seda saab tellida tasuta saatmisega otse BVPA-st: www.bvpa.org.
• „Maksustamise osalise erandi” paragrahvi 19 UStG seadustekst leiate otse Justiitsministeeriumi veebisaidilt aadressil http://bundesrecht.juris.de/ustg_1980/__19.html.
• Elektroonilise maksudeklaratsiooni esitamiseks vajalik programm, millega toimub andmete edastamine näiteks käibemaksudeklaratsiooniga maksuametile, saate alla laadida aadressilt www.elster.de. Avalehel valige "ElsterFormular", järgmisel lehel "Allalaadimine ElsterFormular 2010/2011>".
• Kasulikku teavet fotograafia õpingute kohta leiate aadressilt www.foto-studium.de.
• Mitte ainult alustavatele huvilistele, vaid ka kauaaegsetele professionaalidele on kasulik ajakiri PROFIFOTO. See pakub igakuist ülevaadet sellest, mis toimub ametifotograafide maailmas, ning annab palju olulisi (ka õiguslikke) näpunäiteid ja kunstilisi tõukeid. PROFIFOTO on hädavajalik neile, kes soovivad kaugemale vaadata. www.profifoto.de.
• Põhjaliku ülevaate pildipangaärist pakub visuell - Bildbranche ajakiri. Kuigi sihtrühmaks on pigem pilditoimetajad ja pildiagentuuride juhid, leiavad fotograafid, kes soovivad peamiselt varufotoorafiat teha, siit palju olulisi ideid. www.piag.de.
• Tuntud ajakiri Photo Technik International kannab nüüd nime Photo International. Sõpradele heade reportaažide ja väljendusrikaste fotode jaoks. www.photo-international.de.
• Muud märgilisemad Saksamaal professionaalse fotograafia ajakirjad on digit! ja Photo Presse, mõlemad leitavad aadressil www.photopresse.de, samuti Photonews (www.photonews.de).
• Fotoajakirjanikele absoluutne kohustus on FreeLens ajakiri. Infos: www.freelens.de.
• Võrgus saab veebiversiooni sirvida ajakirjast Creative Power 2010 New Business Kirjastuselt. Siit leiate valiku Saksamaa kommunikatsiooniteenuse pakkujatest, teisisõnu: reklaamiagentuuridest. www.new-business.de.
• BFF käsiraamat „Basiswissen“, mis on mõeldud vabakutselistele fotograafidele, tudengitele ja abilistele, esindajatele ning kõigile, kes on juba vabakutseliselt tegevad või soovivad iseseisvaks muutuda. ISBN 978-3-933989-43-7. Umbes 368 lehekülge, 58 eurot pluss 6 eurot saatmiskulu. Saadaval Bund Freischaffender Fotografen veebisaidilt www.bff.de.
• Saksamaa Majandus- ja Tehnoloogiaministeerium (BMWi) pakub alustavatele ettevõtjatele mitmesuguseid infomaterjale, et nad saaksid oma ettevõtte käivitamisel tugineda tugevale teadmistele eduka käivitumise jaoks. Siit leiate ka teavet toetusprogrammide, alustamistoetuste ja ettevõtte äriplaani koostamise kohta. www.existenzgruender.de.
• Samuti pakub BMWi tasuta tarkvarapaketti „ettevõtjatele ja noortele ettevõtjatele“, mis on abiks äriplaani koostamisel, kuid sisaldab ka digitaalset kassaraamatut, strateegilist plaanijat, sissetuleku ja väljamineku arvestust jne.: www.softwarepaket.de.
• See on Saksamaal loominguliste isikute ja nende otsijate jaoks asutus: www.redbox.de.
• Teavet Kunstnike Sotsiaalkindlustuse Kassa vastuvõtutingimuste kohta leiate aadressilt www.kuenstlersozialkasse.de. Siit saate alla laadida ka avalduse vormi.
• Avaldusi ja esindusmapi saate Boesnerist www.boesner.de ja monochrom'ist www.monochrom.com.
• Kõikevõimalikku ja võimatut fotograafia valdkonnas, lisaks palju näpunäiteid ja kasulikku, leiate Brenner Fotoversandi kataloogist: www.fotobrenner.de.
• Taust- ja laepildisüsteeme müüb näiteks Šveitsi stuudiovarustuse müüja FOBA www.profot.de.
• Põhiteadmatardile olulisemate õigusküsimuste üksikasjalik ülevaade advokaadi vastustega ja igale juhtumile fotograafi seisukohast kokkuvõttega: „Fotografie und Recht – Die wichtigsten Rechtsfälle für die Fotopraxis“ (Fotograafia ja õigus - Pildipraktika jaoks olulisemad õigusjuhtumid) Daniel Kötz ja Jens Brüggemanni poolt. 184 lehekülge, mitp-Verlag, 34,95 eurot; ISBN: 978-3-8266-5944-7.
• Suur fotopood Ruhrimaa piirkonnas mitme filiaaliga on Foto Hamer (peakontor Bochumis). Siin saab huviline kvaliteetsete kaamerate ja objektiividega enne ostu vaid 30 meetri kaugusel asuvas rentstuudios proovida. Sama kehtib muidugi ka stuudiovälkude ja muu varustuse kohta. www.foto-hamer.de.
• „Freie - Kunst und Medieni nõuandja” on Vereinte Dienstleistungsgesellschaft ver.di projekt. Siit leiate Goetz Buchholzi samanimelise raamatu digitaalsel kujul ja pidevalt uuendatuna. www.ratgeber-freie.de.
• Edu fotoaparaadina - Kuidas oma oskusi optimaalselt esitleda” lubab Dr. Martina Mettner oma samanimelises raamatus. Minu arvates oleks olnud tore, kui autor oleks paljusid aspekte konkreetsemalt käsitlema läinud. Siiski soovitatav. ISBN: 978-3-9813869-0-5. 216 lehekülge, 39,80 eurot.
• Calumet („It´s where the Pros go“) peaks olema tuttav igale professionaalile, kes soovib fotografeerimisega tegeleda. Profi päevakavale sobivalt eelselekteeritud kõrgekvaliteedilise fotovarustuse valik, millele lisandub parim nõustamine, lubab rahuloleva püsikliendibaasi. Küsimused saate esitada välitöötajale: näiteks michael.roll@calumetphoto.de.
• Voldikuid ja muud reklaammaterjali saab väga soodsalt tellida ka internetist, näiteks aadressilt www.flyerpilot.de. Kui aga vajate väga kvaliteetset trükist, kus soovite võib-olla trükimasina juures seista trükikvaliteedi jälgimiseks, on kohapeal trükikoja tellimine alati parim valik.
• Kõrgekvaliteetsed trükised nagu kunstiraamatud ja kunstkataloogid valmistab näiteks www.druckverlag-kettler.de.
• Siin näete, kas soovitud domeeninimi on saadaval: http://www.denic.de/domaincheck.html.
• Kui soovite teada, kes vastutab konkreetse veebisaidi eest, peaksite külastama http://www.whois.net.
• Et kontrollida, kas teie domeeninime valikul rikutakse olemasolevaid kaubamärke, peaksite enne domeeninime broneerimist külastama lehte http://www.wipo.int/ipdl/en/suche/madrid/suche-struct.jsp. WIPO on rahvusvaheliste kaubamärkide registreerimise keskus, selle saksa vaste on kaubamärgiameti leht http://register.dpma.de/DPMAregister/marke/einsteiger.
• Taotluse käibemaksu-identifitseerimisnumbri saamiseks leiate veebiaadressilt https://www.formulare-bfinv.de (Menüüpunkt: USt-ID andmine).
• Fotograafid ja fotodisainerid on kohustuslikud liikmed Berufsgenossenschaft Energie Textil Elektro Medienerzeugnisse (Branchenverwaltung Druck und Papierverarbeitung) kutseühingus. Siit leiate teavet ja registreeruda: www.bgdp.de või www.bgetem.de.
• Saksa tööstus- ja kaubanduskoja (DIHK) leiate aadressilt www.dihk.de.
• Näpunäited investeerimise asukohast Saksamaal ja ettevõtte alustamise kohta leiate lehelt www.gtai.com (Germany Trade & Invest).
• Teavet „Meisterzwangi” ja võimaluse kohta end fotograafina iseendale teha, ka viimase aastakümnete kontekstis, leiate Advokaat David Sailer'i veebisaidilt „Möglichkeiten selbstständiger Tätigkeit im fotografischen Bereich” (Võimalused fotograafia valdkonnas iseäranis tegevaks tegevuseks): www.fotorecht.de/publikationen/meister.html.
• Enne lepingu sõlmimist VG Bild-Kunstiga informeerige end kõigepealt veebisaidil www.bildkunst.de.
• Privaatsed fotokoolid Saksamaal (tähestikulises järjekorras linnade järgi):
• Designiakadeemia Berliinis: www.design-akademie-berlin.de
• Lette-Verein Berliinis: www.lette-verein.de
• Uus kool fotograafiale Berliinis: www.neue-schule-berlin.com
• Ostkreuzi kool fotograafiale ja kujundamisele Berliinis: www.ostkreuzschule.de
• Photoacademy Urbschat Berliinis: www.photoacademy.de
• Parim Sabeli hariduskeskus Berliinis: www.best-sabel.de
• Vabakunstiakadeemia Essenis: www.studium-fotografie.de
• Lazi Akadeemia Esslingenis: www.lazi-akademie.de
• Fotoakadeemia Kölnis: www.fotoakademie-koeln.de
• Photo+Medienforum Kielis: www.photomedienforum.de
• Erakool fotodisainis Pforzheimis: www.foto-design-schule.de
• Kõrgkoolid Saksamaal (tähestikulises järjekorras linnade järgi):
• Fachhochschule Aachen: www.fh-aachen.de
• Hochschule Augsburg: www.hs-augsburg.de
• Kunstide ülikool Berliinis: www.udk-berlin.de
• btk Berliini Tehnikakunsti Kõrgkool: www.btk-fh.de
• Berliini Tehnika- ja Majanduskõrgkool: www.kd.fhtw-berlin.de
• Kunsthochschule Berlin-Weißensee: www.kh-berlin.de
• Fachhochschule Bielefeld: www.fh-bielefeld.de
• Braunschweigeri Kõrgkool Bildenden Künste: www.hbk-bs.de
• Kunstide Kõrgkool Bremenis: www.hfk-bremen.de
• Hochschule Darmstadt: www.fbg.h-da.de
• Fachhochschule Dortmund: www.fh-dortmund.de
• Tehnikaülikool Dresdenis: www.arch.tu-dresden.de
• Fachhochschule Düsseldorf: www.fh-duesseldorf.de
• Muusika ja Meedia Instituut Düsseldorfis: www.rsh-duesseldorf.de
• Bergische Ülikool Wuppertalis: www.uni-wuppertal.de
• Duisburgi-Esseni Ülikool: www.uni-duisburg-essen.de
• Frankfurdi Riiklik Kõrgkool Bildenden Künste: www.staedelschule.de
• Burg Giebichenstein, Halle: www.burg-halle.de
• Kunstide Ülikool Hamburgis: www.hfbk-hamburg.de
• Hamburgi Rakendusteaduste Ülikool: www.haw-hamburg.de
• Fachhochschule Hannover: www.fh-hannover.de
• Hildesheimi Rakenduskunsti ja Kunsti Ülikool: www.hawk-hhg.de
• Hildesheimi Ülikool: www.uni-hildesheim.de
• Staatliche Kõrgkool Kujundamise Karlsruhe: www.hfg-karlsruhe.de
• Kunsthochschule Kassel: www.kunsthochschulekassel.de
• Kieli Muthesius-Kunstiülikool: www.muthesius-kunsthochschule.de
• Kölni Rahvusvaheline Disainikool: www.kisd.de
• Fachhochschule Köln: www.fo.fh-koeln.de
• Kunsthochschule für Medien Kölns: www.khm.de
• Hochschule Konstanz: www.htwg-konstanz.de
• Hochschule Niederrhein Krefeld: www.hs-niederrhein.de
• Leipzigi Grafikakõrgkool: www.hgb-leipzig.de
• Fachhochschule Mainz: www.fh-mainz.de
• Johannes Gutenbergi Ülikool Mainzis: www.kunst.uni-mainz.de
• Akadeemia Bildenden Künste Mainzis: www.afbk-mainz.de
• Hochschule Mannheim: www.hs-mannheim.de
• Hochschule München: www.hm.edu
• Akadeemia Bildenden Künste Münchenis: www.adbk.mhn.de
• Fachhochschule Münster: www.fh-muenster.de
• Georg-Simon-Ohmi Kõrgkool Nürnbergis: www.ohm-hochschule.de
• Kujundamise Kõrgkool Offenbachis: www.hfg-offenbach.de
• Osnabrücki Ülikool: www.uni-osnabrueck.de
• Fachhochschule Ottersberg: www.fh-ottersberg.de
• Fachhochschule Potsdam: www.design.fh-potsdam.de
• Hochschule der Bildenden Künste Saarbrücken: www.hbksaar.de
• Fachhochschule Schwäbisch Hall: www.fhsh.de
• Siegeni Ülikool: www.kunst.uni-siegen.de
• Merzi Akadeemia Stuttgartis: www.merz-akademie.de
• Staatliche Kõrgkool Bildenden Künste Stuttgartis: www.abk-stuttgart.de
• Euroopa Kunstiakadeemia Trieris: www.eka-trier.de
• Bauhaus-Ülikool Weimaris: www.uni-weimar.de
• Fachhochschule Wiesbaden: www.fh-wiesbaden.de
• Hochschule Wismar: www.hs-wismar.de
• Fachhochschule Würzburg: www.fh-wuerzburg.de
