Antud õpetustes näitan sulle, kuidas saad Adobe Camera RAW konverteriga, kasutades ACR-i, luua välimuse, mida saad igal ajal mittelõhkuvana muuta. Olen juba avanud Canon kaamera RAW-pildi CR2-failina siin ACR-is. Ja nüüd on sul tuhandeid võimalusi ja ilus asi on: tavaliselt ütleksid sa nüüd millalgi Ava pilt, kui RAW-i töötlemine on lõpetatud, ja siis algab retušeerimine või välimus, ükskõik mis. Kuid kui hoiad all ülemise klahvi, Shift klahvi, siis muutub siin alla Ava pilt valikuks Ava objekt.
Teen nüüd selle kõik siin lahti ja see, mida Photoshop teeb nüüd, on see: ta avab nutika objekti. Näete seda siin all ja alati, kui topeltklõpsate siin, jõuate tagasi oma RAW-konverterisse tagasi RAW-failile.
Ja need on juba peaaegu lõpmatud võimalused, mis sellega kaasnevad. Kui soovite näiteks Photoshopis laadida siia ka töötlemata RAW-faili, saate selle dubleerida, te ei tohi lihtsalt teha viga ja lohistada seda ikooni sellele Eesmärgiga teisele kihil (1), sest siis pole sellel teisel kihil RAW-iga seotud, see tähendab, et olenemata sellest, mida te muudate RAW-is kihis, mõjutab see alati mõlemat. Jah, ja siin on lihtne käsk, mille jaoks piisab paremklõpsustamisest ja see tähendab siin: Uus nutikas objekt koopiast (3).
Nüüd on mul täiesti sõltumatu nutikas objekt sellest allpool ja sealt saan jälle tagasi RAW-failile minna. Jah, ja siis algab lõbu juba. Kõige lihtsam, mida ma selle pildiga teha saan, on: vaatan, kuidas valge tasakaal on äärmiselt soe. See on lahe välimus, mida saan igal juhul kasutada.
Jätan selle ehk alguseks nii (1), ma võin muidugi mängida Särituse, Klariteedi jne-ga, võin siin langetada tulesid, tõsta varje (2) ja juba näeb asi veidi teistsugune välja.
Seejärel vaatan alati seda HSL/Monokroomia-regulaatorit. Toon, Küllastus, Heledus (1). See on minu jaoks ACR-is kõikide toonide käsitsemise absoluutne tööriist, sest sellega saan mõjutada toone tooni järgi, küllastuses mõjutada ja viimasena ka heleduses mõjutada. See tähendab selles häda, et pean analüüsima oma pilti: Millised värvid on peamiselt esindatud? Kindlasti on mul kogu magenta, lilla, oranž ja punane, need on pildi peamised komponendid. Rohelist peaaegu pole, siin ülal (2) oksas veidi, ja sinist on pildil peaaegu pole, arvan ma. Vastavalt saan siin regulaatoritega mõjutada heledust. Vaatan, mis juhtub, kui tõstan punast (3) ja saan kohe õppimiseffekti: Ahaa, see roosa triipvalgus siin vasakul küljel (4) on tugevalt punase osakaaluga.
Kui soovin seda konkreetset kirkamaks või tumedamaks muuta, siis saan RAW-is selle täpselt kohendada. Ja minu maitse järgi, tahaksin seda veidi tumedamaks (1). Siis vaatan oranži: oranž on pisut nahas, taga vasakul peas ja õunas. Jah, ma tõmban seda alla, tõmban üles, otsustan kindlalt täistugevusega kuni lõpuni (2), sest siis saab õun pisut rohkem joonistust ja taga peas siin natuke rohkem sära (3).
Kõik need asjad, kui peaksin need hiljem Photoshopis kihtide hunnikuga tegema, oleksin juba kahe, kolme muudatuse jaoks kindlasti kasutanud neli, viis kihti, peaksin maskidega pusima, pintslitega võib-olla juukseid välja lõikama või ümber sõrmede keerutama ning siis saan värinversiooni, mida ei soovi, seega on see oluliselt keerukam. Seega minu nõuanne: kõik, mida saad juba RAW-is teha, ka värinversioonid, tee see RAW-is, tee oma RAW-failist kihtkoopia ja siis saad hiljem ka kõike mõnusasti maskeerida.
Jah, siis vaatame edasi. Kollast ei tohiks eriti palju olla, ehk natuke nahas, seal ei toimu palju. Violetsel toonil peaks nüüd miskit toimuma. Ahaa, näen näiteks, et taust muutub heledamaks. Liiga heleks ei tohi ma seda teha (1), sest siis ilmuvad juuste juurde inetud servad (2).
Ja kui ma selle tumedamaks muudan, siis tõenäoliselt ei tundu mu kleit siin all ja metallist käevõru enam nii vapustav.
Kuid natuke heledamaks muutes, et kleit saaks parema joonise ja tunduks ka veidi valgem, seda saan ma küll teha.
Magendaselt on palju violettset tooni nahas, näen seda siin väga selgelt, et seal, kus on palju violettset tooni, muutub see väga-väga heleks, kui ma valgusjõudu maksimumini tõmban. See tundub muidugi juba veidi rikutud ja halbade varjutustega naha kohta...
... ja seega teen seda teadlikult veidi tumedamaks (1), siis on mul hiljem võib-olla võimalus näiteks nägu Dodge ja Burn abil heledamaks muuta ja palju muud. Kui teile tundub, et nägu on veidi liiga tume, siis võite siin üleval kasutada näiteks raadiusfiltrit (2).
Veeretatraadi- ja järjepidevusfiltril on üks tüütav omadus: See mäletab alati, alati, alati teie viimast sätet, mille olete kunagi teinud mõne muu RAW-pildiga. See tähendab, et esiteks kontrollige kindlasti, kas kõik (1) on nullis. Selle saavutate lihtsalt topeltselt kerides (2), siis lähevad need sätted uuesti nulli. Nüüd võin siin näiteks rakendada kohalikku korrigeerimist. Photoshop tahab alati, et üks väärtus oleks muudetud, muidu ta ei tee seda (3)...
... (1) ja ütlen: Näete, seda piirkonda (2) tahaksin heledamaks, seda saan ka pöörata, ilmuvad ka lõbusad käsitsi hoidjad ümber...
... ja siis lähen tagasi ja tõstan natuke säri. Ja juba sära nägu ja olen ka fookusega tõesti siia jõudnud.
Kui klikite kuskil mujal (1), saate nendega (2) täiesti tavaliselt jätkata.
Kui klõpsate uuesti raadiusfiltril (1), on teil igal ajal see märgis, kui hiirekursoriga kergelt üle sõidate (2), siis näete ka, kuidas see mõjutab, nimelt seda piirkonda. Seega saate siin pärast alati seda piirkonda kohandada. Ja see on suurepärane võimalus. Kõik ilma maskideta, kõik selles nutikas objektis, ACR-is.
Vaatame, mida veel saame parandada või millise välimuse saame siin üldse luua. Praegu oleme lihtsalt veidi värvi ja kontrasti optimeerinud. Küllastuse poolest, sellega ma eriti palju ei teeks, ja tooniga: Nüüd võin vaadata, mis juhtub, kui ma natuke ekstreemsemad regulaatorid kätte võtan. Nii et saan siia oranžid kiirgused, õun näeb päris lahe välja, aga see pole lõppkokkuvõttes see, mida ma tahan, ...
... seega liigun siia veidi ja seal: Punast on selles pildis lihtsalt tohutult palju, siin toimub praegu palju.
Siin võin mõelda, kas tahan seda kõike roosaks muuta? Mis antud pildi juures oleks täiesti korras.
Või ma lähen veel veidi roosakamaks, kuid siis jäävad mõned roosad kohad alles, mis ilmselt pigem asuvad magenta piirkonnas.
Nüüd peaksin ütlema, et olgu, siis pean magentat järgi kiskuma. See ei piisa täiesti, nii et see näeb ikkagi veidi inetu välja.
Nii et ma järgin magentat ehk ainult killukese (1) ja punastest toonidest, mõtlen veel, kas ei läheks siiski jälle natuke vastassuunas (2). Nii ma siis umbes lasen sellel jääda.
Mis stiili saaksin (1) siin nüüd luua? Näiteks võin mustavarju ja valguseid alla võtta ning tumedusi tõsta ning olen juba loonud peaaegu HDR-portree. Maastike puhul näeks see väga-väga hea välja, igal juhul minu maitse jaoks veidi selgust juurde ning stiil on valmis.
Inimeste puhul annan siin vaid pool võimsust, võtan seda veidi tagasi, mis aga viib siiski sellele, et olen juba loonud pisut plastilisema välimuse.
Noh, järgmiseks vaatan siin seda vahekaarti Teiltonung (1). Siin on mul võimalus eraldi värvistada valgusi (2) ja tumedusi (3) ning määrata ühtlustust. Seega, kui palju valgusi võrreldes kui palju tumedusi peaks tegelikult minu pildil toimima.
Kui liigutate siin värvikontrollerit (1), siis esialgu ei juhtu midagi. Ei juhtu midagi, sest siin (2, 3) on küllastus nullis.
Seetõttu panen küllastuse meelsasti lihtsalt mõlemal kontrolleril poolele, siis näeb see tavaliselt välja nii: mõlemad on siin punaseks märgitud.
Ja siis alustan, otsin endale meeldiva tooni valguste jaoks. Liigun siis kollakama poole ning võtan küllastuse ka veidi tagasi. Enamasti jõuan peaaegu täpselt samasse seadistusse siia, nii et kontrollerid on üksteise all, ...
... ning teen samasuguse asja ka tumedustega. Siin võin luua väga inetuid värve, eriti nahavärve, ...
... ning vaatan lihtsalt: mis mind paelub? Ja kui ma siin (1) näen sinakaid tumedusi, tsüaan-tumedusi, midagi selle sarnast, tsüaani ja lilla vahel, see ei näi sugugi halb välja. Ja siis võtan siin (2) veel küllastust veidi tagasi. Jah, ja kui ma nüüd seda vaatan, siis leian, et see välimus sobib väga hästi.
Nüüd saan Photoshopis teha veel Tõstmine & Põletamine, töötlust jne. Kuid see välimus või üldse see tehnikas, siin välimuse loomine pole põhimõtteliselt muud kui RAW-töötlus. Ja seda saavad tõepoolest kõik teha, sest sel hetkel, kui ütlete, et olete nüüdseks (1) keeranud 50 kontrollerit, lähete siit (2) lihtsalt tühistamisele või midagi, või võtate seaded siit üleval paremal (3) tagasi, hakkate uuesti otsast peale. Või kustutate kihid ja loote uue Kihikoopia, eraldate nutikihistu ja saate kohe uuesti alustada. Nii et minu jaoks on see väga-väga hea võimalus erinevate ACR-efektide loomiseks.
Siin efektides (1) saate samuti väga-väga kiiresti mustale ...
... või lisage valge vinjett, mis on juba omamoodi välimus, kui võib nii öelda.
Lisan siia ka nüüd kerge tumeda vinjeti ja pehmendan veidi serva ning see oleks minu jaoks nüüd põhitoimetamise pilt, millega alustan.
Mida kauem ma seda vaatan, seda rohkem mulle meenub, et ma olen küll näo üles valgustanud (1), kuid siin paremalt (2) on siin piirkonnas veidi lame. Kõik on selline hall, välja arvatud see hele valguspunkt...
... ning siin võin näiteks pildile tõmmata nii lineaarse ülemineku (1).
Siin on mul taas võimalus mängida esialgu üksikpiirkonnaga. Minu arvates sobib sinine, külm toon hästi selle pildiga kokku.
Tahan aga näha, kuidas soe välja näeb ja seda oskan väga hästi ette kujutada.
Kuid otsustan siin külmade toonide kasuks. See sobib hästi kogu pildi värvitooniga. Saan mängida ka valgustusega veidi ja otsustan kindlalt, et lähen siin pool stoppi heledamaks.
Ja nüüd olen jälle ühe sammu võrra oma pildist rohkem välja pigistanud, mida ma tegelikult üldse ei ole valgustanud ja see teeb minu jaoks ACR-i, Camera RAW konverteri, välja. Siin saan proovida nii palju erinevaid asju nagu näiteks värvivälimused.
Nüüd saan mängida ka kontrastiga. Saan kontrasti suurendada (1) või vähendada (2), saan selle täiesti uduseks muuta, saan luua juba täiusliku baasi kõigele ülejäänule ja anda oma välimusele juba teatud suuna.
Nüüd võin siin üles tõsta ka selgust ja langetada dünaamikat ning olen jälle loonud täiesti teistsuguse pildivälimuse. Selles on ACRi ilu: lihtsalt mängida, proovida. Muidugi peaks teadma, mida regulaatorid teevad, kuid kahtluse korral kehtib reegel: Mida sa näed, on see, mida sa saad. Mida sa näed, see on see, mida sa saad, ning see muudab töö Adobe Camera RAW-iga nii lihtsaks. Tõmban regulaatori ja näen kohe siin efekti.
